Et siis..
Eile kõndisin seda pooletunnist teed Luhha.
(Mis mul küll palju vähem aega võttis.)
Jube, ma lihtsalt ei saa aru kuhu mul kõik aeg kaob.
Isegi kui mul terveks nädalaks plaane pole, suudab kõik kuidagi iseenesest ära täituda igast asjadega, küll pead seda toda ja kolmandat tegema.
Ma lihtsalt olen väsinud.
Ja ma täna lähengi lihtsalt julmalt magama.
(Good for me, esmaspäevast unetut ööd pole järgi veel teinud.)
Heh, ma sain tekstiõpetusest 10 :)
Ja mu lemmikud tunnid on 11 korda nädalas, see tähendab et üks kolmandik tundidest on mu lemmikõpetajatega. ( Leesalu ja Vilu )
Aga, Rasmus nagu täiega ootas mind, mitu nädalat olin lubanud talle, et lähen külla.
Ja mul oli väga tore.
Ta oskab lugeda :)
Luges mulle Vares Vaagu juttu ette.
JA mina lugesin talle õhtul Nukitsameest.
Ja Taaviga sain hästi läbi, kuigi mul on mingid totaalsed kompleksid ekside vastu.
Või õigemini ma arvan, et neil on minu vastu midagi.
Aga, ma veendusin selles, et ta on tegelikult ikka tore.
Mis siis, et ta üldse ei uskunud, et kuidas ma ööseks saan tulla.
Hommikul suutsin mööda mudamülgast kooli minna siis, ja lund jubedalt tuiskas.
Jooksmas jäi Käpale jälle mu perekonnanimi ette.
"Ma küll ei näe, et sa oleks!"
Someone is very sleepy ja käed on megalt valusad ja pea ka valutab.
Ja igatahes head ööd ja ilusat und teile kõigile. :)

Anyway Renele küsimus,
et kas ta ka ei oska asju pakkida, või sa lihtsalt kannadki seda suurt kotti moe pärast kaasas kui sa üheks päevaks Võrru tuled? :D

Mõned soovid siiski täituvad vist.
Mul on häälestaja, mis siis, et vägaväga ajutiseks, kuid ta on mul olemas!

Täna oli kooris luukamber.
Poleks arvanud, et ma laulda ei julge.

Ja kõik eilne, peale kooli kuni kella üheni öösel.
HEAM oli.
Sest inimesed on head.

My obsession.

Kas ma mitte ei tahtnudki väikeseks tüdrukuks jääda?
Tahtsin ju.
Kurat, nüüd ma olengi.

I hate everything around me, what is caused by me.

Ma tahan põgeneda.

Anyway,
mul tekkis mõte kas Härra Pätris Halapuu võib seda kohta külastada?
Noo ta võiks endale igal juhul teadmiseks võta,

• et ma pole ta MUSI.
• et mul pole tema jaoks ühtegi vaba teisipäeva
• et see et ma temaga ühe korra sõbralik olin, ei tähenda, et ma temast huvitatud olen.

Gosh.

Ma vihkan, seda tunnet, kui ma kellegile meeldida võin.
Totaalne äratõukereaktsioon tekib, just sellistel nilbetel vendadel.

Ma tean mis mul viga.
Ma tahan ka eriline olla.
Ja kõigest väest tahan olla.
Kuid ma ei ole.
(Enda arvates mitte, sest ma tõesti ei tea mida teised arvavad.)
Ma tahan ka kuulata, neid erilisi asju, mõelda neid erilisi mõtteid.
Nagu teevad inimesed minu ümber.
Ükskõik kuidas ma ei üritaks, ei suuda.
Millegi pärast tundun ma endale ikka maailmat kompiva lapsena.
Nii väikse ja naiivsena.
Kõikeuskuvana.
Kõik ei ole nii lihtne, kui lihtsaks endale asjad saab mõelda.
Kõiges on veel sada muud asja.
Ma tean, et teie olete erilised.
Kuid ma ei tunne end ühena teist.
MA ütleks, et enesehaletsus vist hakkas kuskilt külge.
Hakkaski.
Las ma istun ka nüüd nurgas ja nutan, nagu emo.
Huvitav, ma pole kaua selline olnud.
Ma olen hoopis teises maailmas elanud.
Hoopis lihtsamas.
Nagu teisel tasandil.
Paljud mu endised huvid ja ebahuvid on muutund.
Mulle ei paku enam ammu pinget see mis pool aastat tagasi.
Ma kardan, öelda ausalt kõike seda mida ma tahan.
Sest ma kardan, et siis vaadatakse mind kui imelikku.
Jah, mulle tõesti meeldib laul Mari-Leen "Kiirteel".
Ja ma vihkan seda lauljat.
Ma tahaks öelda nii palju asju.
Kuid ma ei ütle.
Sest ma kardan üksi jääda.
Mitte, et ma viimasel ajal poleks.
Süüdistagem ikka ennast.

Gosh, I even hate that song I wrote.
But it is a dream, I want to catch.
Keep going, and don´t let yourself down.

Üldiselt ikka enda peale pahane.
Selles oligi vist kogu asja mõte.
Aga..
Euroglämm.
Aasta-aastalt ikka sama mõtetu.
Kui miski võiks sobida sina kuhugi Eestit "esindama", siis natukene pinget pakkusid ikkagi "Kreisiraadio" ja Iiris Vesik, ( sellel tüdrukul on nii kaif hääl :) )
Teised dilbendised ei pakkunud pinget.
Miks mulle viimasel ajal kõik asjad peavad pinget pakkuma?
Isegi suitsetamine peab pinget pakkuma, muidu ma teda ei tee.
:D
See tähendaks seda, et kõik asjad mida ma teha tahan peavad pinget pakkuma.
Vaiksel meenub lapsepõlv, kui ema väikse õe peale röögib, et peab magama minema.
Seesama kuri hääl :D
Oi juudas, ja nüüd olen ma ise nii paha ja ülbe.
Olengi.
Kurat.
Kätte peab ennast võtma.
Kõige parem on asja juures see, et ma lõpuks ka ise ei usu seda mõtetust mida ma siia kirjutan.
See tähendab, et optimisti hetkel pole.

Kvaliteetaeg.

Mainiks, et tänu migreenilaadsele ollusele püsisin tahtmisega kodus.
Ma olen lihtsalt nii väsinud selle kõigest.
Keegi võiks viia mind kuhugi, kuhugi kus ma saaks lihtsalt olla.
Lamaks ja magaks, kui vaja mõlgutaks mõtteid.
Ei peaks koristama, ei peaks õppima, ei peaks mõtlema sellele mis on kõik tegemata või mida teeks teisiti, sest paratamatult pole neid võimalik teisiti teha.
Teist võimalust elamiseks ju ei anta, miks peaks keegi teist võimalust sullegi siis andma, kui sa oled selle tohutult P*rse keeranud.
Peaks mainima, et inimesed suudavad mind muuta ja suunata ehk siis mõjutada jubedalt palju.
Neil on haige mõju mulle.
Ja see rohkem tundun ma endale naiivse uskujana, uskujana sellesse mida kõike nad mulle kokku räägivad.
Sest kummalisel moel mõtlen ma sisimas mingigi nurga alt samamoodi.
Ma tean, et ma igatsen.
Ja ma tunnistan seda.
Kuid, kõik läheb mööda.
Ka parimatest asjadest läheb kõik mööda.
Tulevad halvemad, mis mõjutavad meid jällegi paremuse poole.
Mingil hetkel tuleb teotahe ja sa hakkad uskuma.
Teate, ma isegi ei mõtle mida ma siia kirjutada võiks.
Ma ei mäleta näiteks lauset mida ma viimasena kirjutasin.
Ma lihtsalt kirjutan.
Lubasin kellegile kodust tuua raamatu "Mees, kes teadis Ussisõnu.", ei meenu kes see oli, ilmselt Verro.
Toon, kui mul meeles on.
Ma lihtsalt olen, ja ma ei mõtle.
Poleks uskunud, et see võimalik on.
Esimest korda üle pika aja magasin kodus LAUPÄEVA hommikul..
Ja see oli isegi hea, niikaua kuni tulid telefonikõned, mida ma tavaliselt üldse ei oota.
Minujaoks võib telefon olemata olla, sest ma kasutan teda niiiiii vähe.
Ta on lihtsalt nagu "just-in-case" kaasas igal pool.
Mõtleks, et läheb nii kuis läheb.
Ja tegelt lähebki.
Aga nii kuidas sa ise tahad, et läheks.
Sest selle nimel kuidas sa tahad, et läheks peab tööd tegema.
Aga mina enam ei jõua ja ei viitsi.
Kuigi inglise keele selle kursuse lõpu võiks kaelast ära saada, siis ma oleks õnnelik.
Paluuun keegi otsige mulle lauluõpetaja.
Võrus pole ühtegi, nagu ma ilmselt vist tean.
Tartu tundub nii kaugena.
Mida rohkem ma mõtlen, seda rohkem tuleb mõte, et tahaks 11.dasse ( nagu alguses plaanis oli, kui sisse ei saa) Tartusse ( Härmasse).
Ma ei viitsi jamada.
Ma ei saa üldse aru mis asi praegu toimub.
Ma nagu mõtleks ja ei mõtle ka.
Ja mul on kõigest ümbritsevast valupohhui.
Ma ei taha inimesi näha.
Ei taha.
Ma ei taha, kellegist sõltuda.
Ma ei taha, et inimesed jookseks ka minu järel.
Ma tahan lihtsalt olla.
"Laske mul lihtsalt olla!"
Miks ma seda mõistan?
Nüüd.
Ilmselt õhtul tuleb uus "loominguhoog", mis kujutleb vana "loomingut", vähesed mõistavad.
Ja ma olen kindel, et neid polegi.
Keegi tuleks praegu, paneks püssi palgele, valu suva.
Ma olen millegi pärast viimasel ajal muutunud.
See nädal.
Ma tõmblesin parajalt ringi nagu segane.
Ma isegi õppisin peale kooli.
Ma tegin seda!
Saaks, selle maja ka nüüd ära koristatud.
Milles ma peaaegu üldse enam ei ela.
Masendav, tulen koju alguses koristasin Võrus ära, siis tuled koju pead jälle koristama.
Ise ei elagi põhimõtteliselt siin.
Ma tunnen vaikselt ennast väga koduse külalisena.
Õigemini juba päris tihti.
Kas tõesti ei leidu kuskil ühtegi tööd mis oleks graafikupõhine?
Kus saaks isegi 10. klassi õpilane tööd teha, peale kooli?
Kaua ma sul ootan ,seda suve, et saaks tööle minna ja, et saaks lõpuks raha nende asjade ostmiseks mida mul viimasel ajal tõesti vaja oleks.
Mõtteviis ela üks päev korraga minu puhul tavaliselt ei aita.
Ma elan kogu aeg tulevikus.
Viimati ilmselt mitte kui jah.
Ma tahan niiiii palju.
Kuid ma ei tea midagi selleks, et seda niiii paljut saavutada.
Kuigi peaks mainima, et hinded on minu arust head.
Okei oli jah kolmesid(kuusi), kuid füüsikat ja vene keelt polegi võimalik paremat saada, kui ühte ainet pole üldse võimalik õppida ja teise aine grammatikast pole võimalik aru saada.
Ja mulle meeldib koolis, leiaks ma selle aja ainult kus mul poleks arvutit.
Ma tõesti soovin, (ja seda koguaeg) et seda atribuutikat poleks leiutatud.
Ja ma naudin, seda, et mul pole aega, et seda külastada.
Hetkel on erand, teen õele mingeid jänkujussi koopiaid värkesärke.
Gosh.
Ma ei jõua.
Eraldage mu füüsiline keha vaimsest kehast.
Ja ärge laske neid enne kokku, kui nad mõlemad on selgeks saanud, et midagi tuleb elus saavutada ka, mitte jääda korstnapühkijaks või teiste tallaaluseks.
Laske ma eemaldun.
Kuni pean, astuma sotsiaalsesse konflikti.
Ma vajan muutust.
Mõttemaailmat on võimatu ümber organiseerida...
Mida ma siis peale hakkan?
Mul vaja midagi ümber organiseerida, muidu ma jäängi selliseks.
Muutused on alati minu puhul positiivsed.
Mul on neid alati vaja.
Korrata muutust pole hea, see võtab vastupidise suuna tavaliselt.
I´m tired of everything.
Ma ei väsi mittemillegipuhul kordamast seda vist.
Saatke mind pagendusse.
Siis ma tean, et hakkan asju väärtustama.
Ma tüdinen asjadest ruttu, ma harjun ruttu.
Ja ma ei kujuta, ette kui palju ma siia juba teksti olen kirjutanud.
Ma ei kohusta teid lugema.
Te kohustate end ise või kohutab teie huvi.
Mind kohustab huvi teiste mõttemaailmade vastu seda tegema.
Kahjuks, ainuke mõttemaailm millega mina konflikti satun ongi minu enese mõttemaailm.
Ma eile mõtlesin, et mis tunne oleks üksikema olla.
See oleks ka ju muutus.
Analüüsides suurte ja tarkade inimestega teisi, jõuab sulle endalegi kohale, kes sulle kus mida valetanud on.
Ma tean, et ma olen teinud viimasel ajal nii tohutul vigu, et ma polegi enam see hea ja õnnelik ja tore inimene (JESS).
Viimaks.
Mittekeegi pole ideaalne.
Lihtsalt me tembeldame teisi nendeks, kuna me pole nende pahupoolt näinud, on nii?
Aga te pole ilmselt näinud kui sallivad me oleme nende inimeste vigade suhtes keda me tunneme.
Kui keegi sulle tundmatu teeb vea, sa ei taha seda andestada.
Või noh oleneb veast.
Krõks.
Siin tuli moment kus ma harjusin mõtetu tekstiga ära ja ei viitsinud edasi kirjutada, sest ma olin sellega harjunud.

See või see vahet pole.
See lugu kummitab mind mitu päeva juba.
(Peaks mainima, et esimene video on mu arust tiba vingem.)

Tadamtadatatataaaaa.

Niisiis, lahkusin kodus mingi kell.
Delia,Paul, Kertu.
Pidi lumesõda tulema.
Wicked.
Ei tulnud juuu.
Lumelaud on lahe asi, seda kordamast ma ei väsi.
:D
Anyway, istusime Kertuga lõpuks kahekesi kuskil bussipeatuses, nii kõne.
Võtan vastu, ohoo Kriisu isiklikult.
Õllekasse sammud siis.
Igatahes omadega jõudsime minu poole välja.
Ja tegelt oli väga hea õhtu.
Oligi.
"Absoluutselt purgis" talkshow´d tehti siis :D
Ma olin pahaaimamatu katsejänes?? :D
Kriisu ja Ummiga ( või nohh jahm, pedepoiss)
arutasime siis igast romantikat ja suhteid ja kõike.
Ei noh mul oli vinge :D
Ma ei tea kuidas nende kahega oli.

Ma siis kobin nüüd magama ja olen hea laps kuni homse õhtuni.

"Nele sa oleksid kuldne õpilane, kui sa viitsiksid õppida!"
Järjekordne -ks vorm.
Jefimpsi poolt.

AHH MINGE KÕIK PERSE!
(Heas mõttes)
MA olen totaaaaaalses eufoorias.
MA tegin midagi enda jaoks olulist ära.
Finally.
:D

"Kes elab see usub, kes ootab see loodab, kes igatseb see armastab.
Me maailm võib olla üks vaade üks pilt me akende taga, kus metsatukk määrab me ruumi ja pilved ta kohal me aja.
Miks elad, miks oled, miks hingad, kas selleks, et küsida saaks kes mina siin olen, miks hingan ja teada, et teada ei saa :) "

Sest mulle jõudis lõpuks kohale, miks.
Selles lauses on tõde, nii mõnegi asja kohta.
Millest ma pühapäeval aru sain.

Teate mida kõike ma jubedalt igatsen?
Ei tea, igatahes ma nagunii räägin.
Lihaka päikseloojanguid ja üldse seal olemist.
Ränduris istumisi, siis kui kõik, kõik kohal olid.
Mängisime laevade pommitamist ükskord isegi :D
Joss sai haledalt mult pähe.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi (ma ei tea miks nii ametlikult) trepi peal istumisi,
seda kevadet, seda haigelt vinget kevadet.
Siis kui trepil lauldi kitarri saatel igast maruhäid laule.
Kevadet üleüldiselt. ( Ei väsi kordamast)
Seda mõnusat tunnet, mis mind valdas iga kord kui ma Võrru tulin, et teisi näha.
Seda Elevust.
Üllatusi ja nende tegemist.
Tamula ääres istumisi.
Jälle päikeseloojanguid.
Ema käest Võrru lunimist.
(Mida kõike ma selleks ära ei teinud [Ladusin haigelt palju puid riita].)
Seda huvitavate inimestega tuttavaks saamist.
(TE OLETE NII KURADI ERILISED.)
Elva-Sandraga suvel kõnnitee "vale" ületamine.
(ME oleks peaaegu auto alla jäänud :D :D :D)
Kodust rotitud õlledega tehtud massaaz ( kuidas iganes seda kirjutatakse :D)
Folk.
(Kuidas ma keset linnaparki riideid vahetasin, Üks parimaid momente sel suvel :D:D:D)
Kristiinaga pildistamist, mäletad seda Brasiillast (või kes iganes ta nüüd oli )?
(IGATSEN KA ELVA-SANDRAT, [kui sa loed siis pane tähele, et ma tahan sind näha, ja sinu häält ja rääkimist ja stiili ja vinget olekut igatsen]!)
Delia rott ( keda ma üleüldiselt väga vähe näinud olen.)
Need igasuguse hilisõhtused jalutuskäigud linna peal.
Argh.
Üks asi on kindel.
Need inimesed kellega see aeg mööda on saadetud on üks parimaid siiamaani.
Aga alati saab ju kõike veel paremaks teha :)

Hullumaja.
MA loodan, et need klassid kus ma täna VÄGA korduvalt käisin, ei vihka mind :D
Et siis, loodetavasti jõuan selle tasemeni mida ma saavutada tahan.
Enda suhtes.

Niisiis, tegin ka lõpuks selle "targa" liigutuse, et panin kirja need nimed keda ma iga päev sirvin.
Ja kui te arvate, et te lihtsalt olete, siis te eksite.
Niimoodi, on kirja pandud olulised.

Niisiis, keegi tööle ei taha palgata mind?
Mul oleks hädasti tööd vaja.
Näiteks hiirepüüdjana? :D
Püüdsin täna ilma lõksuta ühe kinni.
Muidugi ma olin nii leebe ja lasin tal minna aga, mitte uuesti korterisse. :D

Ikka on kogu aeg küsimus tahtejõus.
Mida tahad, siis seda ka saavutad.
Mina tahan ja ma saavutan, üritan vähemalt.

Üks positiivne kild on ka mu päevas.
(Peale leitud koduloomade. Kellest üks sibab väga väga aktiivselt ja kartmatult ringi.)
Laura on oma playlisti pikemaks teinud :)

Sest olukord on nii tuttav.
Kui ma vähemalt tean mida ma tahan.
Ma ei saa aru, mis võim see on.
See lihtsalt toimib ja alati.
Isegi siiani.

Olge oma soovidega ettevaatlikud.
Soovisin lemmiklooma või kedagi sellist pehmet ja karvast.
(Maod ja ämblikud lähevad minu puhul arvesse!)
Tulin koju ja leidsin hiire.
Surnud.
Ta oli niiiiii pisike ja armas.
Aga surnud.
Mingi hetk märkasin ühte teist samasugust olevust külmkapi alla jooksmas.
Ohoh, mul ongi loomad kodus :D
Kahjuks ta (nad peavad) peab kaduma.

See asi läheb nüüd kinni.
Kes soovib lugeda minust ja mu kiirest ajutööst edasi, võib avaldada oma e-maili siin.

Dorothy. ütleb:
Ja ta oli valmis ta maha lööma
.Laura ütleb:
mina olen kaaa
Dorothy. ütleb:
:D
Dorothy. ütleb:
sten ka
.Laura ütleb:
ma võin kurikaga appi tulla :D:D
Dorothy. ütleb:
:D
.Laura ütleb:
ja jalaga suudan kaa lüüa (A)
Dorothy. ütleb:
:D
.Laura ütleb:
vot tak
Dorothy. ütleb:
:)


Laura ütleb:
ma annan sulle ka varsti kurikaga pähe!!??:D
Dorothy. ütleb:
JAA
.Laura ütleb:
aga ma ei tea kus ma nii suurt kurikat leian, mis tallinnast võruni pikk on =/


Laura ütleb:
issand ma karjuks su peale kui see võimalik oleks!! :D:D


Laura ütleb:
no sa oled nii loll:D

Laura ütleb:
tead ma tuleks kallale sulle:D

Ma varsti ei julge üksi vanuritele ka pimedas vastu jalutada.
Üks vastu kõndiv tädi hakkas sõna otses mõttes lambist laternaposti jalaga lööma.
Võiks ära mainida, et see löök ei olnud madal.
Ja naine nägi üle 60 aastate välja.
Siis hakkas jälle midagi sajatama, mida mul kahjuks või õnneks ei õnnestunud kuulata.
Äkki oleks ka jalaga saanud ?


Siis veel, mul on kõrini inimestes pettumises.
Ma parem mõtlen kohe ära, et too on narkar, too nikotiinik ja too vapsee lits, äkki siis pole kukkumine nii kõrge?


"Sa ei kujuta ettegi. Mis asja sa teed!?"
Heam, et ma üldse teadsin, et sellised asjad võivad (minu) telefonis olla.

Joo, sõber joo.

Reede, läksime siis laagrisse.
Õhtul olid mingid sportlikud üritused ja peaks mainima päris tore oli kuigi ma olin alguses haigelt skeptiline selle kõige suhtes.
SIISKI.
Lubati meil võimlat kasutada ja lõppude lõpuks olin ma ainuke tüdruk, poiste suures kambas, kes jalkat tagus.
JA SEE OLI NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII HEA.
Järgmiseks tuli koss.
See oli ka hea, kuid jalka on parem ;D
Vahepeal jalutas Rõõmus sisse ja mainis üle saali, et ta on alati mõelnud et ma oleksin pidanud poisina sündima.
Sorry, ei kukkunud nii välja :D
Ellaga magasime siis kuskil klassi põranda peal..
Öösel käed ja jalad surisesid ja valutasid :D
Poole kolme ajal tuli Signe (üles)röökima et magama peab minema.
Mina olin selleks ajaks juba mitmeid tunde seal õndsas kohas olnud.
Päeva ajal jõudsime linna tagasi.
Kertu poole, sealt maale.
Õhtul värvisin Kertul pead, tegime triipe.
Nägin päris hullu vaeva tegelikult.
JA ta juustele ei hakanud värv peale.
Apsull.
Mitte mingit tooni vahetust, vähemalt mitte seal kus võiks.
Kaifisime mõlemad sauna siis..
Rääkisime mehi taga :D
Õelad.
Üldse mõnus oli.
Pärast tulid Varstukad õue peale..
Hea, et ma viitsisin veel midagi üldse selga panna, mind ei lastud autost välja ja viidi Varstusse.
Keegi jõi tohutult täis ennast ja võin öelda, et see polnud üldse mina.
Ja haigelt vinge on purjus inimesi vaadata.
Krt, seal oli nagu NIIIIIIIIIIII palju kenasid mehi.
Mis värk mul on nende brünettidega?
Dohh.
Sebisin kuidagi meid tagasi siis sealt.
Autos pühendati Kertule laul "Joo, sõber joo" ja siis "Ma võtan viina" , mis oli tegelikult tohutult kooskõlas Kertu õhtuga.
Hommikul piff tuleb, et kas sa oled vihane mu peale :D
Ma ei ütleks, et ma olin...
Sest ma sain lihtsalt nii retsilt naerda.
:D
Äge oli.

Plagiaat.

Sorry Kriisu..
Ma laenan su blogist mõnda rida mis olid minu jaoks tõsiselt head :)

"The way you talk to me makes me want to lock you up in my closet and take a peek sometimes, just to see if you're still only mine. I love the freedom we have, or at least I think we have it. But still, when I don't hear from you for 24 hours, that ain't cool either. Now, you tell me, where does normal stop and obsessive begin? Because the last thing I want is me to become overprotective and a control freak. I love Skittles just like I love watching you sleep while I read."

Cause there´s nothing else to say.

Tänasest siis nii palju, et

• Hommikuti me vannitoas "kammime oma hambaid" nagu ütles meie kullakallis Kamenik.
• Mul on prantsuse keeles vähemalt laps. LÕPUKS OMETI :D
• "Kinnisvara on see mis on kinni"

Ja heihopsti kohe siis laagrisse. Laulame, laulame ja veel kord laulame :)

Päeva mõtted:

• Tahaks magada.
• Tahaks autojuhilube.
• Tahaks juba sõjaväkke, st tahaks olla 17 ja lõpetanud gümnaasiumi.
• Tahaks jääda enda põhimõtetele kindlaks.
• Tahaks "õppida" õppima.
• Tahaks juua teed SUUREL aknalaual, mingis suures linnas ja võimalikult kõrgel.
• Tahaks jõuda valmis oma asjadega õigel ajal.
• Tahaks läbi lugeda need raamatud millega ma üritan ennast uuesti lugema "harjutada".
  
  Tahaks mitte kasutada -ks vorme.

Ma hakkasin praegu mõtlema, et kas ma olen meie "blogitutvusringkonnas" kõige tihedamini blogiv inimene?
Vaikselt tundub nii..

Ma tahaks, et elu oleks puldiga juhitav.
Kui tahad vahetad kanalit, kui ei siis mitte.
Valid sobiva..
Kuid ka telekapilt jookseb ju eest..
Et hea moment, koht või kaader jääks on mul vaja just täpselt seda pildiseiskamisnuppu.
Aga äkki vahepeal peavadki meil olema need head hetked, et me oskaks neid kunagi kunagi kunagi hiljem väärtustada?
Isegi siis kui neid pole võimalik tagasi saada ja eriti sitt seis käsil on.

Aga ma vist ei kurda.
Sest mul on mille nimel nautida seda mida ma teen.
:)

Ohoh, teate mis?
Mulle tuletati täna meelde ühte päeva..
Mis on tulekul.
JA mida ma VIHKAN.
Selles mõttes, et Sõbrapäevast jutt.
Kas tõesti siis on vaja mingi kirjutada kaarte olla nii faking rõõsa ja punane?
Ainult sellepärast, et me KÕIK TAHAME meenutada, et 14.veebruar on ühe munga järgi nimetatud Valentinipäev või ka sõbrapäev.
Iga jumala aeg saab meenutada teistele kui tähtsad nad meile on.
MIKS on tehtud selleks üks kindel päev?
Üks kindel päev kus me kindlasti kõik korraga tuletame meelde endale, et oo meil on sõbrad olemas.
Nad on ju kogu aeg olemas, kui sa tahad ja neid meeles pead.
Ei ole vaja ju massipsühhoosi ( mida iganes see ka polnud)
Deem, ma olen kuri.

Stereophonics - Nothing compares to you.

Sest, sellel on faking sügavam tähendus.
Olin selle juba unustanud.

Aitäh, Rene.

Haige, kuidas mulle alles meeldib tegus inimene olla..
Kuradi väsitav, kuid nii haigelt hea.
Muidugi tänu sellele hoidun ma rohkem sellest suurest lõrisevast kastist eemale mis laua all istub ja ootab et ma ta käima paneks ja tema abil igast kõikvõimalike asju teeks.
Täna käisin siis "jooksmas", esimene ring lõikasin mingi nurga, teine ring lõikasin pool ringi...
"Hei tüdrukud, teie seal, jääge seisma! Õpetaja Argo Käpa saadab teile tervisi lõikamise puhul!"
Niisiis, üks lisaring..
Siis ma saatsin Delia joonistamisse :)
Ja nüüd ma istun ja olen tohutult väsinud.
Ma ei saa ju olla väsinud..
Ma pean õppima hakkama..
Füüsika my love.

Jah, ma lendasin eile tooliga laua alla ja sain päris hea kõhutäie naerda.

Helenaaaa,
kus on see A4-ne halb tekst minust ?
Ma juba lootusetult otsin seda taga :D
Ja päris tõsiselt.
Ma tahan leida halbu asju, mida teised ka näevad.

Kõiges on "süüdi" renessanss.

Leesalu andis nii mõista.

Niisiis, mis on teie lemmik riietusese? :D
Kummaline, aga jah..
Minul on öösärk või parimal juhul pidžaama.
Sellepärast mind nii tohutult häiribki viimasel ajal see, et mul pole võimalik seda harrastada.
Seda öösärgis või tegelikult pesus ringi jooksmist.
Jah, ma käin laupäeva ja pühapäeva hommikuti tervelt terve hommiku (olenevalt ärkamise kellaajast) öösärgis ringi..
Kuni.. Ema karjub mulle, et pane riidesse, või et niiviisi ma sööma ei tohi tulla vms.
Miks ta must aru ei saa ? :D

Et siis..
Neljapäeval reedel ma sain targaks.
Et ma lihtsalt pean midagi ette võtma.
Vabadus, mõtetest ja eelarvamustest.
Tajudest ja tunnetest.
Kõik võtab aega, egas kõike polegi võimalik ühekorraga saavutada.
Reedel peeti Delia sünnipäeva..
Kiisu ja Erika ja Bruno tulid siis järgi,
jalutasime siis rõõmsasti sisse Erika juurde.
Üle pika aja tundsin, end täiesti vabalt ja tegin just täpselt seda mida tahtsin.
Jah, ma olin purjus, päris piisavalt.
Rene siiski ju jootis mind. :D
Õigemini ta siiski aitas juua.
Mingi hetk ma maandusin poolmagavas olekus kuskil madratsil.
Siis leidsin, et mul on paha, siis hiljem hakkas parem.
Siis ma leidsin, et on igav.
Kunagi läksime Rene, Jossi ja Lauriga linna, neil aga olid kõhud tühjad, siis mindi otsiti burgereid.
Tänu neile oli mul täna tohutu burgeriisu :D
Nojah, mingi hetk sain magama.
Hommikul siis 6.40 bussi peale.
Valka, juuksurisse.
Sealt tagasi koju mingi kell..
Pühapäeval käisime emaga Otepääl mingi Hotell Bernhardi spaas või ma ei tea kus..
Igatahes mul ligunes seal vist juuksvärv lahti, täna vaatab mis saab..
Loodan, et maha ei tule..
Keegi süüa ei viitsi mulle teha?
Ilmselt mitte.
Pühapäeval käisin siis kinos "Rahvusliku aaret " vaatamas.
Ja ma pean ära mainima, et mul oli väga tore.
:)

To talk, to accept - to be one.

Miks inimestel on siiski oma arvamus nii kindel?
Kui nad arvad, et nägid midagi.
Siis levib see kõik kiiremini kui kulutuli.
Ma poleks isegi osanud seda arvata.
Et selline "kiire" rääkimine on võimalik.
Kui ta ütleb, et ta on õnnelik, siis miks kõik kahtlevad?
Need kahtlejad võib olla teavad ja on näinud asju teises valguses.
Ning inimesed muutuvad, tegelikult isegi kiiremini kui nad ise arvata oskavad.
Ja nad suudavad muutuda kui nad seda ainult tahavad.
Kui nad ei taha, siis nad ilmselt jäävad ilma sellest millele nad oleksid võinud avatud olla.
Mõned meist suudavadki nii, teised mitte.
Mõned oskavad tahtmisi vahetada jube kähku, teised mitte.
See, et me neid ei mõista langeb jälle vanale tõele, et inimesed on nii kuradi erinevad.
Kuid kui nad poleks erinevad ei areneks meist mitte keegi teistes suunades..
Nad oleksid nii kuradi sarnased.

Ära kurvasta selle üle mida sul pole, ole õnnelik selle üle mis sul on.

Vahel tuleb lihtsalt otsast peale alata, et endas selgusele jõuda.
Mis siis, et see võib kuradi raske tunduda, kuid sihikindlus viib sihile.
Siis veel häirib neid harjumatus.
Kui nad pole harjunud seda nägema siis nad seda ei aksepteeri.
Omamoodi tõde muidugi.
Anyways, olen saanud mingiks jubedaks psühhoanalüüsinihhuijaks.

I just don´t care, don´t you get it ?

Erinev.
Poolest tunnist poole päevani.
Seekord siis vist pool päeva.
Neljapäev oli pool tundi.
Oleneb kõik sellest, kes mind ümbritsevad.





Ma ei kahetse ühtegi oma tegu.

Tänapäev, nagu eilne oleks minevik.

Miks nad ükskord ei leiuta seda seadeldist mis koguks KÕIK minu mõtted kokku ja siis ma saaksin nad kuidagi arvutisse valikuliselt skännida...

Erika ütles, et ma laulan hästi ja mängin hästi kitarri. (Mida ma üldse ei usu, kuigi jh tahaks ju laulmisega tegelikult teisiti tegeleda.)
Tänapäev on imelik, ma ei ütlegi, et eilne oleks normaalne olnud.
Kõikjal räägitakse rohelisest mõtteviisist.
Korjake oma prügi kokku ja sorteerige, ärge raisake vett, mõelge Aafrika näljas lastele.
Kas nad on silmakirjalikud või nad teevadki nii?
Kõik see roheline ja silmale ilus mis on veel järgi kaob ju, sõna otseses mõttes.
Ma ei suuda selle kõige suhtes silma kinni pigistada.
Ma seisan käed rüpes ja ma ei karju..
Ma ei kasuta oma kodaniku õigust millelegi vastu võidelda.
Võib-olla sellepärast, et ma pole selle üle jõudnud korralikult mõeldagi.
Miks kõik käest läheb?
Noored lähevad käest ära.
Koosolemine on ???
Mis asi?
Igatahes mitte kinos käimine, või kasvõi musta Tamula ranna ääres jalutamine on ära kadunud.
Teate kuidas ma jalutada tahan või lihtsalt rääkida kõigist maailma asjadest?
KÕIGEST.
Pahh, ma ei jõua.. mu mõtted lihtsalt kaovad, nagu hommikused kastepiisad päikese käes.

"Rõõmus.."
"... ma olen ka rõõmus, et sa lõpetasid."

Kõige sügavam kummardus.
Ja "Palun väga!"
;)

"Ja näen, et inimesed mitte ei ela, vaid ainult sobitavad ennast elama ning kulutavad selleks kogu oma elu.."

Maksim Gorki.

Mis nii viga koolis käia, kui võib hommikul kauem magada ja lõpust teisaldatakse ka tunnid ära, nii et jääb tunne nagu oleks esimeses klassis.

Ma sain LUMESÕJA :D
Kujutlege minu Rõõmu :)

Kõigi teie kiuste.

Nüüdsest on keegi asepresident.
Täna on väga pöördeline päev olnud.
Teinud palju asju mida varem teinud pole.
Alustades kooliarstile valetamisest lõpetades laua peal seisva alkoholiga, mis tühjeneb.
Kui jumal sulgeb ukse, avab ta kuskil akna.
Avaski akna, kuid ma ei märganud seda.
Viga, mida parandan suure vaevaga.
Iga päevaga annab see aken väga palju juurde.

Because she´s the girl I wanna be.

DILLIGAF.




I know who da fuck cares more.

Ma pole veel nii varajane olnud see aasta nagu kooliajal.
Olen valmis magama minema.
Kell on natuke kümme läbi.
See mõtlemine, et teed seda täpselt siis ja nii.. äkki see ikka toimib, aga mingi aja möödudes?
Tegelikult ma pean veel õppima.
Magama olen ma valmis minema ainult riietuselt.
Joss lubas täna ööseks tulla,
heam, vähemalt on soe magada..
Tema vast ei ütle öösel üles nagu mu radiaator.
Kõigest õpib midagi.. Mitte kunagi ei aseta ma voodit akna alla.
Eriti talvel.
Sest öösel hakkab kuradima külm.
Olgu need aknad kuis tahes heas seisus.
This is it.
Pole midagi kirjutada..

Sest ma kardan seda, mis on varem juhtunud.

Normaalne, nii haiget und ikka ei näeks ju.
:D
Sugulased saadeti tagasi, kuna pulmad jäeti ära mingi pisitüli pärast.
HAIGEEEEE!
Kes ütles, et ma abielluda üldse tahan?

Lihtsuses peitub võlu.

Ma tahan Verrole öelda, et kui kunagi lähiajal, ma loodan, et väga lähiajal,
tehakse Kandleaeda või rannatare ette uisuväli, siis ma viin su sinna ja õpetan uisutama.
MA luban.
Ja muidugi ma tahan ise ka lihtsalt nii meeletult uisutada, selles on ka asi :)


Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda reaalsem see kõik tundub.

Kas ma olin ainuke täna kes koolis säras? :D
Jube kuidas ma ringi keksisin ja naeratava näoga kõigile tülpinud nägudele otsa vaatasin.
Ma oleks tollel hetkel nagu teiselt planeedilt olnud.
Ma olin lihtsalt õnnelik, poogen, et ma neid inimesi praktiliselt ei tunne, oli hea neid näha.
:)

Soome keel oli täna...
Mhh Tammoga.
Tee ja muidugi see viga, kui ta küsib et kas keegi natuke oskab soome keelt ja tõsta käsi..
JA siis avasta, et sa tegelikult ei oska praktiliselt midagi talle vastata kui ta sult küsib midagi..
Õigemini palub sul endast rääkida.
Ja siis avasta veel, et teine klassivend oskab sinust mitu korda paremini, aga ta lihtsalt oli nii tark ja ei tõstnud kätt.
Muidu oli ta täpselt selline nagu Verro teda jäljendas :D (Y).

Kas keegi on kunagi kuulnud vaikuse häält?

Vennad Urbid- Sometimes.

Sometimes the world starts looking wrong

friends don't get along

lovers lose each other

kingdoms and companies would fall

youthin that this is all

everything's bother

answer is the root of every question

if you want to find the truth

go from the blossoms to the seeds

and then you wrap yourself into silence

walk across the winds to find the door

look into the keyhole

and what you see is not

the world you saw before

it's changing

Changing

Sometimes you fly and tend to fall

or lose the way at all

to find- you're in confusion

may be that goals had been too small

you gain them and it's all

an end of old illusion

answer is the root of every question

if you want to know the truth

go from the blossom to the seeds

and then you wrap yourself into silence

walk across the winds to find the door

look through doorless keyhole

and what it see is not

the you you saw before

you're changing

Changing.


Sest meeldib selle laulu mõte.

Kas lapsikud on need, kes armastavad muinasjutte?

Käisin kinos.
Filmi "Nõiutud" (Enchanted) vaatamas.
Ei mäletagi kuna viimati nii naiivselt armast filmi nägin.
:)

You’re in my arms

And all the world is calm

The music playing on for only two

So close together

And when I’m with you

So close to feeling alive

A life goes by Romantic dreams will stop

So I bid mine goodbye and never knew

So close was waiting, waiting here with you

And now forever I know

All that I wanted to hold you

So close

So close to reaching that famous happy end

Almost believing this was not pretend

And now you’re beside me and look how far we’ve come

So far we are so close

How could I face the faceless days

If I should lose you now?

We’re so close

To reaching that famous happy end

And almost believing this was not pretend

Let’s go on dreaming for we know we are

So close

So close

And still so far
(Jon McLaughlin)

Giselle: How does she know you love her?

How does she know she's yours?

Man: How does she know that you love her?

Giselle:How do you show her you love her?

Both: How does she know that you really, really, truely love her?

How does she know that you love her?

How do you show her you love her?

How does she know that you really, really, truely love her?

Giselle:It's not enough to take the one you love for granted

You must remind her, or she'll be inclined to say...

"How do I know he loves me?"

"How do I know he's mine?"

Well does he leave a little note to tell you you are on his mind?

Send you yellow flowers when the sky is grey?

Heyy! He'll find a new way to show you, a little bit everyday

That's how you know, that's how you know!

He's your love...

Man: You've got to show her you need her

Don't treat her like a mind reader

Each day do something to need her

To believe you love her

Giselle:Everybody wants to live happily ever after

Everybody wants to know their true love is true...

How do you know he loves you?

How do you know he's yours?

Well does he take you out dancin' just so he can hold you close?

Dedicate a song with words in Just for you?

Ohhh!

All:He'll find his own way to tell you

With the little things he'll do

That's how you know That's how you know!

Giselle:He's your love He's your love...

That's how you know

He loves you

That's how you know It's true.

Because he'll wear your favorite color

Just so he can match your eyes

Rent a private picnic

By the fires glow-oohh!

All:His heart will be yours forever

Something everyday will show

That's how you know!

Giselle:He's your love...

Man: That's how she knows that you love her

That's how you show her you love her

Giselle:That's how you know...That's how you know... He's your love...
(Amy Adams)

I just love happy endings.

:)

Ma ei tea kas see oli mulle pööratud või ei..
Kiusamise asjast ma ei saa aru, millest jutt täpsemalt käib.
Sa oled sina, ja sind ma ei saa muuta, ükskõik kui palju ma ka tahaks.
Kui saakski seda teha, siis sa poleks enam sina vaid keegi teine.
Sellel kellegil teisel pole aga mõtet.

" Laulikutele. "

Kummaline on see maailm.
Tohutult.
Kuid selline kummalisus on nauditav.
Ma tean, et ma olen ise ka kummaline.
(Enda arust ja vahest või siis ka alati.)
Küsimus, mis asi on õigupoolest pop-muusika?
Masside poole suunatud üheööliblikad?
Mis mõte on luua lugu, mis kuue kuu pärast on unustatud.
Pointless.
Anyway.
Jah, mulle meeldib hommikul vara(!?) linnas jalutada.
"Jobuke oled!"
Hüüab üks kahlustatavalt 5 aastane ühele eakaaslasele.
Armsaks ma seda ei nimetaks.
Naljakas on vaadata, kui kiiresti järelutulevad põlved arenevad.
Tohutult.
Nad teevad varsti juba igas asjas silmad ette.
Siiski, meie käes on võim ja vanus.
Ma ei olnudki ainus varajane(!? kell oli juba ammu pool 12 läbi)
usuga seotud inimesed viitsivad iga pühapäev vara üles tulla,
et täita oma "usukohustust".
Kes teab mis kohustus see just on, kaldun arvama et ei ole.
See on pigem südameasi.
Mu vastused on umbmäärased.
Meil kõigil on salasoovid, siiski me ei soostu neid avaldama.
Miks peakski.
Kuid mida valjemalt me neid endale ütleme, seda tõenäolisem on,
et me jõuame neile lähemale.
Mõned võib siiski ju varuks hoida.
Vinge on vaadata vastasmaja otsas
kõlgutavaid tuvisid.
Akent pole, siiski on tuvid.
Kui asjal on mõte, siis see loeb.
Siis see tähendab midagi.
Neljapäeval pettusin tõsiselt, heas reklaamis,
kuid halvas filmis.
Kõige mõtekamad on asjad, millel pole suurt kära.
Sest nad on lihtsad.
Nad lihtsalt on.
Äkki on muinasjutud paremad?
Kuid mis on õnn?
Keegi ei tea seda kuni, neil kõik tõsiselt viltu veab.
Ilma viltuvedamisteta me ju ei õpi.
Mina sealhulgas.
On asju millest ma lihtsalt ei taha õppida.
Kanjets.

Küll tuleb aeg, mil ka mina räägin.

Istud seal üksinda, alasti.
Kuid nii kuradi hea on.
Ning just üksinda,
sest siis on vaikne.
Sind ei tõmba sinna,
kui teised on seal, sest
siis pole ju naudingut.
Nüüd sa siis lebad seal põrandal,
täpselt nii nagu voodis,
pärast korda läinud seksi.
Vesi muliseb kuskil kauguses,
ning tuli praksub läheduses.
Silmad suletult otsid midagi
millest haarata,
pannes käed vastu lähedal asuvat puukasti
tuksleb see vastu kõrvulukustavalt
nagu oleks elus.
Ometi teeb seda su süda,
mis taob meeletu kiirusega
nagu koputaks keegi uksele.
Kuid nii kuradi hea on.
Sest sa lamad seal ihuüksi.
Ja mitte keegi ei sega.
Just nii ongi hea.

Kes meeldida tahab - (Rukkivihud rehe all)

Kes meeldida tahab, peab roomama,
"jah" üteldes "ei" peab mõtlema,
mis teine tahab, peab tegema,
peab ahelaid kandma ja- tänama!

Peab kandma lõpmata palju veel,
pead tundma, kuidas tal murdub meel,
peab kummardama kulla eel -
peab nuttes naeratama veel.

Ja kes ei taha, ei meelita ta,
ei taha, ei taha, ei tahagi ta!
Vaid külmalt elugi pakub ka -
tal enesel katsutaks meeldida!

Ja jääb ta nüüdki veel muutmata,
ta tõearmastus puut´mata,
üks peab nüüd kahest sündima:
ta peab nüüd tõusma või langema!

Istuks ka mõtetult ja arendaks ajutööd? Jah, just see mul plaanis oligi.

(Rukkivihud rehe all)

Sest Leesalu ütleb seda väga vingelt:

Kuub

Su kuub see passib minule,
sa anna tema mulle!
Siis külm teeb otsa minule. -
Nonoh- sa mässad jälle!
(Juhan Liiv)

Silma hakkas.

Lumehelbeke

Lumehelbeke
tasa,tasa
liugleb aknale
tasa...tasa..

Nagu viibiks ta
tasa,tasa
mõtleks tulles ka:
tasa,tasa!

Miks nii tuksud, rind?
Tasa, tasa!
Rahu otsib sind -
tasa, tasa...

Uuel aastal...!?

Ma pole õppinud usaldama ja ei õpi veel niipea.
Teadmatus on siiamaani tegelikult.
Ma lubasin vist, et ma ei tee lubadusi, kuid ma teen neid automaatselt..
Endale teadvustamata.
Ma poleks ma ise, kui ma oma sõnadest ei taganeks.
Ometi teen ma seda ju kogu aeg.
Delia teab kindlalt millest ma räägin.
Ometi ta ei mõista mind hukka... (vist!?)
Mis siis, et üritus on tore asi aga kui see juba eos nurja läheb,
sest seda polegi võimalik üritada.
Üks kordki, tahaks teha nii, nagu... on vaja...
Et lasta teisel mõista.
Kuid juba jälle on keegi kiirem.
Ma vihkan, et ma kirjutan kõiki asju blogisse..
Kaudselt, kuid siiski.
Hiljem pole mul aga võimalik endal aru saada, mida ma kokku kirjutasin või millest.