laupäev, 12. jaanuar 2008

Tänapäev, nagu eilne oleks minevik.

Miks nad ükskord ei leiuta seda seadeldist mis koguks KÕIK minu mõtted kokku ja siis ma saaksin nad kuidagi arvutisse valikuliselt skännida...

Erika ütles, et ma laulan hästi ja mängin hästi kitarri. (Mida ma üldse ei usu, kuigi jh tahaks ju laulmisega tegelikult teisiti tegeleda.)
Tänapäev on imelik, ma ei ütlegi, et eilne oleks normaalne olnud.
Kõikjal räägitakse rohelisest mõtteviisist.
Korjake oma prügi kokku ja sorteerige, ärge raisake vett, mõelge Aafrika näljas lastele.
Kas nad on silmakirjalikud või nad teevadki nii?
Kõik see roheline ja silmale ilus mis on veel järgi kaob ju, sõna otseses mõttes.
Ma ei suuda selle kõige suhtes silma kinni pigistada.
Ma seisan käed rüpes ja ma ei karju..
Ma ei kasuta oma kodaniku õigust millelegi vastu võidelda.
Võib-olla sellepärast, et ma pole selle üle jõudnud korralikult mõeldagi.
Miks kõik käest läheb?
Noored lähevad käest ära.
Koosolemine on ???
Mis asi?
Igatahes mitte kinos käimine, või kasvõi musta Tamula ranna ääres jalutamine on ära kadunud.
Teate kuidas ma jalutada tahan või lihtsalt rääkida kõigist maailma asjadest?
KÕIGEST.
Pahh, ma ei jõua.. mu mõtted lihtsalt kaovad, nagu hommikused kastepiisad päikese käes.

Kommentaare ei ole: