Uuel aastal...!?

Ma pole õppinud usaldama ja ei õpi veel niipea.
Teadmatus on siiamaani tegelikult.
Ma lubasin vist, et ma ei tee lubadusi, kuid ma teen neid automaatselt..
Endale teadvustamata.
Ma poleks ma ise, kui ma oma sõnadest ei taganeks.
Ometi teen ma seda ju kogu aeg.
Delia teab kindlalt millest ma räägin.
Ometi ta ei mõista mind hukka... (vist!?)
Mis siis, et üritus on tore asi aga kui see juba eos nurja läheb,
sest seda polegi võimalik üritada.
Üks kordki, tahaks teha nii, nagu... on vaja...
Et lasta teisel mõista.
Kuid juba jälle on keegi kiirem.
Ma vihkan, et ma kirjutan kõiki asju blogisse..
Kaudselt, kuid siiski.
Hiljem pole mul aga võimalik endal aru saada, mida ma kokku kirjutasin või millest.