Üks, kaks...........mitte kell.

47.
Kuigi minul ei saanud mõõt täis, tuli ehk mõistus koju.
Kui keegigi vähegi teaks, mida ma viimasel ajal olen korda saatnud.. Head sõbrannad, kellega olen kaugeks jäänud lööksid mind kaigastega vist.
Kuidas on asi nii, et kui inimesi on palju tekib tohutu probleem ja kui inimesi on kaks on kõik korras ja endine?
Mul ausalt hetkel juhe väga koos. Nii mõnedki asjad ja sihid vajavad läbimõtlemist ja kaalumist, kas ma saaksin nendega hakkama.
Kuid kardinaalseid otsuseid tuleb teha.
Mul on üks rada, mida pean käima ja mitte see teine rada mida eelistaksin käia.
Ühes on tulevik pikem, teises on tulevikku käia lõbusam, kuid tükimaad lühem.
Kuna täna on 31 ja homme esimene november, alustan tänasest sellega, mis on õige.

Kuigi ma jõudsin veel eile baari, läksin siiski kell 10 magama.
10 minutit enne 12 helistab Anni, et kas ma kainekas võiksin olla, makstakse. Nii ma siis salaja võtsin isa auto ja hakkasin nendega baari poole liikuma. Baaris oli vot NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII palju rahvast. Ei ole vist veel nii palju inimesi näinud. Sünnipäevalaps Kris oli ka kohal. Mingi värk on, mulle tundub, et kutid on palju õrnema hingega kui tüdrukud. Kas on võimalik, et soorollid muutuvad, varsti on naised sead ja mehed inglid? Ma vist ei oska varsti ühe käe sõrmedel neid haiget saanud kutte üles lugeda. Ja naised lasevad nad üle, pole liiga hea, ei viitsi suhtes olla või ma ei tea mis kõik veel. Sest ma päris palju olen leidnud kutte minule kurtmas, et see jättis ta maha ja nad on kergelt öeldes endast väljas olnud. Elu läheb edasi, iseasi kui kauaks nad endast välja jäävad.

Ma ei taha, et minu elu ära "rikutaks", tahan õppida ja ei otsi kutti. See viimane asi tõepoolest puuduks ja "armumiste" ja igast selliste asjadega lööb mu plaanid uppi.
Olen bitch ma tean, kui vaja võite mulle lits ka öelda, aga mul on savi. Tean mis ma tahan ja kui ma väga tahan siis saan selle. See, et ma olen midagi kätte saanud ei tähenda, et mul võiks pikemaid plaane olla. Inimestel on vaheldust vaja. Kohustusi ei soovi, neid niigi hetkel palju.

Viimasel ajal on kuidagi nii, et kui midagi vaja on, siis asjad toimuvad iseenesest. Võib-olla see on selle "Yesman"'i oleku pärast. Nii palju võib ise muuta, ise ka ei usu.

Baarist siis, tuttavaid oli palju. Mingi kallistamine ainult käis kogu aeg. Annide ja asjadega leppisime kokku, et ollakse kolmeni. Mõni purjus härra, kellega hästi läbi saan hakkas väga nilbet juttu ajama. "Kas sa meest ei tahaks? Ei, ei, ei ma ei paku ennast, aga noh ..."
Siis sain aru, et parem oleks jooksu pista. Magama saades oli telefon punane (24/7 on). Kell kolm, ütlesin, et hakkan ära minema, tulete kaasa või ei, siis nad said kuskilt kellegi teise autojuhiks ja mina võisin pm koju sõita.
Kell 12 ajas vanaema mu üles ja siin ma nüüd olen.
Rahulikult kodus. Keegi ei häiri ja ei sega ja niiiii hea on.
Avastasin enne, et kapis on mu lemmikkomme. Need on sealt varsti läinud.
Eilne andis nii mõndagi juurde. Padjanägu on olla ikka täiesti poogen. Sõbrad on endised alati.
Sõprusest on üldse imelik rääkida, see läheb pidevalt tutvustega segi. Paljud, keda oled pidanud sõpradeks, tuleb välja, et on tegelikult tuttavad.
Sõprust on defineerida raske. Kahtlen, kas seda minu ümber enam nii väga ongi.
Sest sõbrad ei kao sõrmenipsuga, põhjuseta, teavituseta.
Sa saad aru, kui nad ära lähevad.
Mõned asjad lihtsalt juhtuvad.

Tean mida ma endale tõestada tahan, mitte teistele, kui, siis emale.
Palju asjad kaotavad mõtte ja mõttetud asjad tõusevad esile.

Okei, viimane postitus oli lisatud siis Méri poolt.

Sellest nädalast siis.
Esmaspäev oli minu mäletamist mööda tühja, sest teisipäev tõotas tulla jube.
Olen väga väga uhke teisipäeva üle, sest kella 8.15-st kuni 17.32 (?)-ni õppisin. Loengutes tegin iseseisva Vitamiinide töö ära ja ei mänginud kordagi numbrimängu ja ei maganud. Ma loodan, et see on hea märk õppimise lainele saamisel. Sest kõik on niiiiii huvitav.
Õhtul tulid külla Méri aka Mari-Ann ja Priit. Sandril oli väike istumine ja tema sõbrad olid ebaharilikult sõbralikud või siis joobes. Enne keskööd jõudis ka Kertu Brendaga, kes resideerus minu juures kaks toredat päeva.
Tegime siis vesikat ja jutustasime niisama.
Kolmapäeval käisin koolis ja pärast seda käisin julgustuseks kahe kursakaaslasega verd andmas. Nemad andsid, mina hoidsin kätt. Mul on vaikselt väike missioonitunne sellega sees, olen päris palju inimesi suutnud doonoriks vedada. Isagi oli täna nõus, et võiks minna. Kiirelt koju, tegime Kertuga süüa ja siis jooksin SouthWesterni presentatsioonile.
Õhtul Priit ja Kertu, vesikas ja õlle. Kluppi ei jõudnud, ei viitsinud.
Neljapäev möödus magamise tähe all. Pean tunnistama ei jõudnud loengutesse, jõudsin praktikumi. Koristasin mingi hetk haigelt korterit ka, vähemalt ei olnud kedagi ees, kes selle kohe sassi ajaks. Pärast praktikumi lendasin esimesele SouthWesterni intervjuule ja pärast seda kiirelt koju ja Taaviga poodi õlle ja pizza järgi.
Kertu saatsime mingi kell ära ja siis hakkasime sööma, õllet hävitama ja Pulp Fictionit vaatama. Järgmised filmid olid Pathology, Requiem for a Dream ja House'i viimased osad. Magama sain kell 5.
Muidugi ei jõudnud ma ka täna hommikul loengutesse, filosoofias olin kohal kell 12.
Pärast seda teisele SouthWesterni intervjuule. Olen tohutult huvitatud sellest kõigest mida nad seal teevad, mida võin tegema hakata jms.
Tuttavaid on seal palju sees. Eneseteostusest on asi paks.
Seejärel koju, asjad kokku ja Valga poole ajama. Üritasin meelde tuletada, millest Taaviga tegelikult see 7 h rääkisime eelmisel öösel, aga tunnistan ei tule meelde.
Tal ka ei tulnud, seepärast oli kojusõit vaikne.


Mul on nii palju emotsionaalselt öelda, kuid ma ei näe mõtet ja võimalust seda kellegiga jagamiseks. Võhivõõrad toetavad rohkem kui need, keda peaksin armastama.

ma ilmselgelt armastan rõõmsaid

ämm käis siin

Maido: " Miks ämmaemandal on vaja kõhulihastest midagi teada?"
"Aaa, kurel on ka kõhulihased."

Saladuuuus.

Kosmosest Kriisule.
Vend sai siis kusagilt tasuta kaks pudelit.
Ning tema sõber vastas küsimusele nii:
"ee
seal kus vanasti oli kommipood
vallikraavi tänava ligidal, ma seda tänavat ei tea kus see kommipood asus, aga seal ligidal
aga ma ei ole kindel, kas sealt saab enam osta kuna seda ei toodeta enam
kui on alles siis ehk saab"

Iseasi kui palju sa sellest aru saad :)

Täna korterisse jõudes sain lõpuks aru, miks mul oli nii paaniline tahtmine vennaga kokku kolida.
Üks väikestest plussidest on muidugi see, et ma saan temast (kui hästi läheb) nädal aega puhkust.
Teine asi oleks muidugi see, et ta ei tule mulle oma draamasid ja elu kurtma, kui see juhtuks oleks mul imestusest suu ammuli.
Kolmas asi oleks see, et mina ei lähe talle oma elu kurtma ja nii mõnigi asi jääb kellegiga jagamatta.
Neljas asi oleks see, et kui ma saaks talle midagi rääkida, siis ma ehk hakkaks tänu tema vastustele asju üle mõtlema ja keeraksin asjad hoopistükis hullemaks. (Üks asi millepärast olen ehk loobunud suhtlemast sõbrannadega, kes ei oska asja reaalselt võtta.)
Viiendaks, ma saan temalt kommentaare (8 maailmaime!) oma söögitegemisoskuse kohta, ka karmi kriitikat, mis kulub täiega marjaks ära. Ja muidugi see tegevus ja küsimused mis temalt kuuleb veel ennegi kui ma olen saanud näiteks leivad ahju panna ajab mind lihtsalt naerma. Kärsitus.
Kuuendaks, ta ei kommenteeri mitte kunagi peaaegu mitte midagi mida ma teen vanematele või mulle endale.
Seitsmendaks, ta ei solvu ära ning räägib minuga ka siis kui ma olen ta just 2 minutit tagasi perse saatnud.
Kaheksandaks, ta on siiski minu liha ja veri.

whoaaa...
Mis ma nüüd sellest kõigest siis õppisin?
Vesikat pole mõtet oma toas teha, kuna sellest järeldub veel punkt A ja B ja C.
Kosmos on mingi väga rõve asi, kes ei tea, ärgu proovigu.
Unetunde on konkreetselt liiiga vähe.
Ning ei tasu vist midagi teha kui sa tead, et pead järgmisel päeval väikelapse kaheaasta sünnipäevale minema, kus sa pead KINDLALT konditsioonis olema.
Ahjaa, see ka veel, ära kunagi mõtle, et su venna sõbrad on lihtsalt su vennad sõbrad... ei, nad on su endised koorikaaslased ja sa oled sellest teadmisest ja avastusest veel pool õhtut täiesti sillas.
Armastus on ilus, eriti kui ta purjuspeaga jalust maha niidab ( pole minu moraal. )
Karaoke õhtu võib varsti teha, meil tuli see juba eile kogemata kombel hästi välja (naabrite arvamust ei küsinud).
Kõige viimaseks kuid mitte vähemtähtsaks võiks ära mainida selle, et ära kunagi looda oma sõprade peale, vaid inimeste peale, kellega sul on hea klapp.

Konkreetselt tahaks öelda, et ma tahaks ainult üht.

Ma lähen tõepoolest vist autokooli tagasi.
Kui saaks ainult minna.
Nägin und, kus pidin sõitma ja isegi mu superkohmakas endine klassiõde ütles, et ma pole vist ikka korralikult sõitma hakanud, et miks mulle üldse see roosa plastikkaart kätte anti..
Ülisitt tunne on.
Naudin sõitmist, aga tahaks ikka sõita nii, et teised ka arvaks, et ma sõita oskaks, mitte, et inimesed on kabuhirmus (mis tuleneb võõrastest autodest).

Hellake olen ikka, vaatasin multikat, ja kes lõpuks töinab?
Nele.
Toy Story 3.

Väljas on niiii ilus.
Naudin.
Mõnus talvetunne tuleb peale, mida naudin veel rohkem.
Kuidas väljas on külm ja õuest tulles tahad kohe kuhugi ahju kõrvale end soojendama minna, kõik on karge. Valge.
Tahan lund, sest mulle meeldib talv, pärast mida tuleb kevad :)

Eile käis Martin välja idee minna Amsterdami aastavahetuseks.
Täna olen päris pikalt selle peale mõelnud ja tahaks minna, asi on muidugi kinni rahas.

Täna vist vegeteerin niisama.
Mõtlen küll, et vahepeal on hea niisama lasta jms. Aga seda juhtub aina tihedamini.
Komplekseksam on tegelikult ukse ees. Kuid peale algse derminoloogia tuleb seal ära õppida terve suure kausta täis materjali.
Mul on 95 päeva aega, et selgeks õppida KÕIK inimorganismi anatoomiasse puutuv.

Ma ei mäleta kuna ma end viimati NII nõmedalt tundsin.
Kadri teab.
Selline altveetu tunne on, et vähe pole.

Klubist siis läksin kell 1 ära, sest järgmisel päeval oli praktikum, mille sain "5" :)

Kõik on nii imelik.

Kaisa on vist ka pahane mu peale, kui ma ainult teaks miks.

Pff, trst.

AITÄH!
SA TÜK Verekeskus.

Käsi torgiti täiesti ära, vasakust käest ei saadud kätte ja siis kupatati mind teise tooli peale, kus torgati uuesti kanüül sisse...
Käsi pehmelt öeldes valutab, vasak muidugi.
Kõik näitajad olid ka normis :)

Ma olen sees, ma pean seda endale ka lõpuks tunnistama.
Ma ei taha olla, selles on ilmselt point. Ma lähen kluppi tema pärast?
Oh ei, jääb ära. Kuid ma ikkagi ju lähen. Vist..

Eilne päev oli täiesti panges, magasin viis tundi kui koolist jalga lasin.
Siis hakkasin kinnast kuduma ja tegin süüa (positiivne).
Õhtul Kaisaga väga pikalt kõhklesime, et kas on üldse mõtet minna.
Läksime, kuna minejaid oli palju.
Kuna minul polnud pangakaardil raha siis sai ostetud punane Kaisa raha eest, ma ütlen, keegi ei tahtnud, et ma seda jooks, sest kui ma Kaisat ära saatsin oli minu poolik punane laualt kadunud.
Vahepeal oli jälle saanud minu jaoks draamat, jutust Kadriga selgus, et Risto oli mind mingil momendil väga jubedalt jõllitanud kui ma Kristoga rääkima olin läinud. Kristol oli neljapäeva pärast piinlik, ma ei saanud tõepoolest aru miks. Karroga tuli sellest juttu ja siis ta ütles, et vot asi ongi nii, et sa meeldid talle. "OH juheei" järjekordne sõber kelle läheduses ma siis midagi teha ei julge.
Isegi Karro tüdruk rääkis, et mine võta ikka Risto tantsima ja siis lähed ja üldse käis maru peale sellega.
Igatahes, ma otsustasin mitte riskida sellega ,et anda kutile lootust vms.
Hiljem ära minnes, helistasin Alole tagasi, kes liikus linna peal. Tuli mulle siis vana kaubamaja juurde vastu ja rääkis minuga nii nagu kogu aeg. Kõige parem osa oli muidugi see, kui nad põhimõtteliselt mind kohe koju viisid, et autos Alo ütles, et vaata (autojuht) see on Kätlini onu.
Ja Alo seebitas ja rääkis, et helistab jälle kui Tartus on.
Midagi head siit ei tule.

Niinii, laupäev..
Laupäeval siis jõime seal rahvaga edasi ja kui meie Erikaga parajalt tšommis olime siis mõtlesime, et mängime Aliast. Sandra oli käpp ja kõik ülejäänud kutid vaatasid üksteise otsa a la kes nüüd see jobu on, kes nendega mängima hakkab. Lõpuks pehmenes ka Jann ja ta tuli meiega mängima.
Kes ära võitsid? Arvata on, et meie, kellel olid keeled sõlmes ja seletasid parimatel kohtadel üle 13s sõna..
Mingi hetk läksid teised riburadapidi Mädi ja me Sandraga jäime kahekesi. See aga tähendas seda, et mängisime Toomasele väga haleda vingerpussi (purjus inimesi ei tohi kiusata).
Pühapäeval tegin kotun tüüd... riisusin ja niitsin ja koristasin jne..
Sai veel saunas käidud ja hommikul ( väga normaalsel kellaajal ) sai kooli poole Kaisa ja minu (väga positiivseks) üllatuseks ka Karli ja Kareniga sõitma hakatud.
Niipea kui ma koju jõudsin olid ka hommikused kamraadid platsis kolme viina ja vesipiibuga, mida kahjuks tõmmata ei jõutudki.
Mängisime joomismängu ja Aliast ning poole 11 ajal seadsime sammud Püssi. Kõrvallaua omadeks olid jälle vanad kamraadid Toomas, Ruve, Tauri, Tarvi, Siim jne..
Mina olin muidugi see loll, kes neile agaralt viina ette kallas, et kutid ikka koos minuga juua saaks. Täpsustuseks võin öelda, et mina jõin punast.
Pean siinkohal ära mainima, et ma tõepoolest ei mäleta kuna ma viimati NII täis olin.
Öösel hakkas mul veel paha, kuid õnneks jäid kõik kohad endiseks.
Peruskamraadid tulid minu poole ööseks ning mina magasin oma kullakalli venna kõrval, kellel praegusel momendil peaks olema arvestus Eesti keelest.
Esimesse loengusse ei jõudnud ja viimase seminari lasin ka üle. Minu puudumise "skoor" on nüüd 3 ja pool loengut/seminari. Loodan, et neid rohkem ei tule ka.

Niinii, eile sai käidud René ja Kauriga PlinkPlongis õllet joomas ja natuke rajumat muusikat nautimas.
Esinesid siis Zahir ja mingi Mesipuu.
Õhtu lõppes nagu ikka Zavoodis ja edasi sai käidud Mökus.
Rahvast oli ropult, just kahes viimases, nii et õhtu "edenedes" sai lahku minud ja koju jõudsin üsna varakult, või ehk ka mitte, kell oli vist isegi 3.
Venna rahvas ( jah, vend pidas pidu! ) oli selleks hetkeks ära läinud ja leidsin tsiki punased saapad ja kahtlase mantli, kuigi ööseks pidi jääma rastafari...
Kell 7 aeti mind üles, aga mõtlesin, et ei viitsi teda uksest välja lasta, kuna polnud minu külaline.
Täna siis oli laulmine kell 12 ja kestis mingi poole neljani.
Nägin Andot, tohutult hea meel :)
Ja pärast laulmist läksin Erika juurde.
Nüüd siis kokkuvõttes istume Erika ema korteris ja joome vanade kamraadidega ja teeme tulevikuks plaane :)

NII.
Oli siis, rebaste tutvumispidu.
Päeval käisin Mari-Anniga Navitrollat kuulamas, täiesti sürr vend. Me panime ainult killuga lauseid kirja seal. Mingi point oli asjal siiski olemas, kuigi alguses ma pettusin inimeses, kuid see ilmselt ei tähenda seda, et ma tema kunsti enam ei armastaks.
Tund koju ja sättimine.
Ja siis Katja juurde, Eliniga küll mõtlesime poes, et hakkama viina kallama, kuid minu tuttavad ei suutnud seda viina kohale toimetada. Võtsime õllet ja siidrit.
Kümne ajal liikusime Rokiklubisse, kus sai mängitud päris vingeid mänge.
Olin ainuke ämmakas, kes vist enamuses mängudes osa võttis ja juhtimispositsiooni saavutas. Ühes mängus jäin (KURAT)kolmandaks.
Mingi hetk kadus rahvas ja me Eliniga mõtlesime, et liiguks edasi kuhugi.
Ausalt, sa ei saa mitte midagi öelda inimese kohta tema välimuse järgi.
Järjekordse mõttekaaslase leidsin.
:)
Ahjaa, sain aru ka seda Katja juures, et mu ajul on midagi viga ma jätan nimesid ja nägusid ja sünnipäeva LIIGA lihtsalt meelde, mul olid esimese nädalaga kõik selged ja täna võisin lõdvalt lugeda sünnipäevi ette, mida ma ehk enne üritust paar tundi tagasi lugesin. Teised ei tea ehk pooli inimesi siiamaani.
Uhke, nina püsti :D

Käisime Eliniga Püssis. Rahvast oli palju ja pull oli lõpuks vist katki.
Lohutasin Kristot, kes oli tohutult endast väljas, kuradi tsikk jalutas mulle mingi suvalise jorsiga vastu.
Soovisin Karrole õnne ja tantsisime Villuga hea mitu mitu tantsu.
Ahjaa Karroga ka, sünnipäeva puhul.

Mul on ülivinge kursus. :)

Koju jõudsin praegu, maksimum 10 minutit tagasi, kell on hetkel 10.26.
Eile siis läksime Kristiga (kursaõde) ja Merru juurde, kus me tühjendasime Merru viina, minu kaasavõetud viina ja teel CT-sse Kristi kaasavõetud veini. Täielik jama oli sissesaamisel, kuna minul oli kotis LV ja Coca ja pudel vett, siis mind muidugi sisse ei lastud, hea et minu teele sattus ette Kaubo (endine pinginaaber) kelle autosse ma kibekiirelt need asjad sokutada sain. P.s. KAUBO OLI TÄIS (Pole teda elusees täispeaga näinud).
CT-s tantsisime ja leidsime tuttavaid jne.
Igatahes ühel hetkel läks Merru ära ja Kristi ära ja nii ma siis jäin ja avastasin, et kell on 3. Härra Maadi ja Reiljaniga me siis liikusime nende juurde, Gerli oli muidugi autojuhiks.
Sai auto ära mõlgitud.
Sai söödud meega praetud muna (väga hea oli).
Sai kuulatud kuidas kutt plaanib tüdruku maha jätta.
Sain teada, et minu pärast on üks tüdruk kuti maha juba jätnud.
Sai lohutatud leinas sõpra, olles ise šokeeritud sellest, et ma pole sõpra nii endast väljas kunagi näinud.
Sai kuulatud järjekordseid sõnu "kiisu" ja "pätt".
Sain teada, et mulle tõepoolest ei meeldi mõne inimese tehtud muusika, ma väga vabandan, kuid see on nii.
Sai vaadatud Käsnakallet.
Sai teeseldud joomist.
Sai Gerliga tsillitud maaülikooli ühe õppehoone juures kui kaks purjuspeaga poissi läksid ESIMEST korda selle õppeaasta jooksul kooli ja meie pidime kaks tundi neid ootama. Loeng algas kell 8.
Nägin Ruvet.
Ootasime väga väga kannatlikult kuni kell saaks umbes 10.
Ja sain Sirkast lõpuks oma kanaburgeri.
Kordaläinud 12 tundi.

Et mis täna plaanis?
16.15 on Navitrolla Athena keskuses
21.30 on rebaste tutvumispidu aadressil Tiigi 76A, mingi rokikelder vms.
Enne seda tuleb aga kursakaaslastega istuda ja muljetada.

Kõigepealt siis vastuseks Kaisa postitusele..
Armastan sind ka, Kaisa! :)

Eilne möödus rahulikult.
Kaisa juurde -> püss.
Kristoga me siis lõpuks istusime seal mõnusalt kolmekesi.
Pean ära mainima selle, et jõin ära ühe püssi punase, KUNA diili teine osapool rikkus meie diili JUBA laupäeval. Olen väga pettunud.
Kuid see punane polnud hea, nagu ta varem oli, kuidagi VÄGA vaevaliselt läks ta alla. Ega ma ausalt öeldes ei tahtnud ka väga.

Ma hakkasin mõtlema, et kui kutt vabandab end välja, et ta ongi selline kes vabalt tüdrukutega suhtleb ja kiirelt jutule saab, siis kas ta on litsmees? Tema sõprade jutu järgi küll.

Koju saime Härra Reiljani ja Härra Maadi isikliku taksoga.

Tänane päev oli VÄGA tore :)
Saime esimest korda üksteist torkida. Pidime mõõtma siis veresuhkru taset ja torkama näpu sisse augu ja desinfitseerima ja saama vere mõõturile ja mida kõike veel. Vinge oli. Sain Marini torkimisega väga hästi hakkama, sest tal polnud isegi näpp pärast sinine ja valus erinevalt minust, keda torkis pm professionaal (eelmise aasta õde).

Kool mulle meeldib ja kuidas veel :)

Ma ei julge enam naeratada.

Mul oli terve kodutee, et mõelda, mida kõike ma siia kirja paneks.
Nüüd pole sõnagi öelda.

Aitäh Kaisa, mõistmise eest.

Naljakas on mõelda, kui palju ma tegelikult siia saidile kirjutamata jätan.
Võtan viimasel ajal asju teisest küljest, hoopis teisest küljest kui vanasti.
Naiivitar on mingiks ajaks asjad kokku pannud ja punuma pistnud.
Ma tean üha rohkem mida ma tahan,sest seda naised ju peavadki tegema, raske on inimesega, kes ei tea mida ta tahab.

Esimene nädal kolmest (proovi)nädalast kaine olemisest on läbitud, labaselt võiks öelda. Mõne agaga muidugi, sest rooli panemisel oli selle diili mõjudel üks põhjus. Mersudega sõita ma ei taha niipea.
Toomase blogi tasub lugeda, selle sain selgeks, sest muigama ajab nii mõnigi lõik.
Järgmisel reedel saab vist Võrus rahvast üle vaadatud, sest laupäeval on pikkpikk laulmine. Anetid ja Heled ja Erikad ja kõik, tahan teid näha! :)

Aega läheb aga asja ei saa...

Lubage ma vingun ja virisen, sest olen väsinud.

Olen väsinud ja endast väljas olnud terve päev.
Emaga kogu aeg naaksusime üksteise kallal, sest minul kui ära hellitatul on alati midagi öelda.
Ma vahepeal tahaks, et mul oleks püsivust, et oma jonni tõttu asjad lõpule viia, kuid mul pole. Vihasööstuga mõtlen küll kõik asjad kokku ja luban endale, et nüüd lähengi tööle ja teen seda teist ja kolmandat, kuid.. kuid nii see tavaliselt jääbki.
Pärast Ülikooli raamatukogus käimist (millest mingit kasu polnud) läksin koju, sõin kõhu täis ja lendasin unne.
Mingi hetk jõudis ka ema ja siis läksime Lõunakasse otsima olematut. Muidugi pole just seda suurust mis mul vaja või on sada muud viga küljes. PTA-s oli üks tohutult ilus mantel ja teate mis, nii lõunakas kui kaubamajas olid need järelejäänud eksemplarid mannekeeni seljas... Sain ka aru, et mulle ei sobi pikad paksud mantlid, sest ma olen nii lühike ja siis ma näen välja nagu väike muhv. Teine asi on, et tagumiku peal on mingid tohutud voldid, aga nagu mulle mu õmbleja Piret kunagi ütles ( nägin teda ka täna,MÜÜB LÕUNAKESKUSES IMEKENASID LINASEID KLEITE!!!! nii hea meel :) ), et mul on neegripepu ja siis kui need sada volti on seal siis oleks mulle nagu tagumiku suurendust tehtud. PTA-s oli üks lühike roheline mantel, mille me siis lõppude lõpuks ka ära ostsime, KUIGI tal on mingi rõve sats kuskil ääres.. ainus valik, sest muud polnud. Kontsadega tuleb tõepoolest käima hakata, ei jää enam lihtsalt muud üle.
Tahaks mingi hetk lihtsalt üksi olla ning magada, lihtsalt magada.
Ema ütles, et lähen vanaemaga laupäeval ühe sugulase matustele.
Ja mulle ei tule ikka veel meelde, et millisel nädalapäeval oli see noorteetendus "Seks" Valgas... ühte klippi nägin ja see tundus päris hea. Tahaks nagu näha.

Üks päev mõtlesin, et ma vist ikka tahan kooli üliõpilasesindusse minna, ilmselt siis teen mingi hetk tõepoolest selle ära. Teine asi mis mulle silma jäi oli Tartu Seksuaaltervise kliinikusse saab minna noortenõustajaks õppima või nagu olla vms. Suhteliselt huvitav tundus.

Ja number viissada tiksus täis...

Mis edasi?

* * *

Aitäh,















































































































































































aga minul on ka tunded.

Tuleb vist tagasi autokooli minna...

Et siis, kihlveo ma Kaisale kaotasin, olin suhteliselt kindel ka selle kaotamises, kuid lootus on lollide lohutus, eriti kihlvedude korral. :D
Esmaspäeval ei toimunudki eriti midagi, Nele tegi süüa ja tegeles ilmselt oma koolitöödega. Teisipäeval sain kätte oma praktikariided, nüüd saan siis käia ringi nagu arstitädi, vähemalt vorm on küll selline :) Reedel saame endale veel juurde ilusad metallist nimesildid.
Õhtul sai käidud Püssis, seal oli tore. Sai Kaisaga jälle lollusi tehtud ja Katrinaga.. Pool püssi vaatas pealt, suud ammuli. Ups! :D Mingi kell hakkasime siis Tarvi ja Siimuga koju liikuma, kuid see minu jalakäijate sillale ärasaatmine kujunes pigem selliseks, et enne käidi veel Zavoodis seljankat söömas ja Ulmet närvi ajamas, seejärel saime kella 2 paiku koju hakata liikuma. Siim ühikasse ja Tarvi saatis mind koju ( Kas asi on minus või ongi Varstu-Mõnistte-Saru poisid kuidagi viisakad? ) ja koduuksel ootas teda takso, mis viis väsinud Tarvi kiiremini unemaale, kuna hommikul algas tal kella 8-st juba kool.
Täna veendusin veelkord oma võimetes olla väga laisk ja siiski jõuda asjad ära tehtud õigeks ajaks. 9-ks vedasin end kaubamaja ette, et osta endale siis üliodavalt uued dressid, muidugi laste omad, sest odavatest ( JA PARAJATEST) suurte dressidest võin ma unistama jäädagi. :D Kogu kassa lõpuks: 474,10.
Täna oli ergonoomika jälle, tohutult äge asi, ausalt!
Tõstad patsiente ja harjutad enda selga, et see hoiaks sirgelt jms ( Mul on lootust lõpuks oma rühti parandada :) ) Tõstad patsiente nii, et sa ei tõstaks neid ülakehaga, õigemini, et kogu raskus ei kanduks ülakehale vaid jalgadele, sest seal on meil tohutult tugevad lihased. Hindelist tööd õnneks (Thank God!) ei olnud, vaid harjutasime igasuguseid vingeid tõstmiseviise, mõni on päris raske. Mõtlen hetkel, et poistel, kes õpivad õeks, neil on vist päris lõbus tüdrukute kanne katsuda... :D
Tegin süüa ka, imestan kuidas mu mõtlemine on muutunud, kui peab mõtlema süüa sellest, mis kodust kaasa saad ja pead tegema ka kellegile teisele süüa. Hea meel, et mul on kodu kust algprodukte kaasa tassida. Tohutult palju erinevaid ja HÄID asju saab teha, leian ennast päris tihti köögist.
Täna, täna,täna.. Pidime veel Silveriga püssi minema, aga kardan, et ma vajun juba praegu kodus ära, sest, et tohutu uni on peal.
Ahja, see täna POMMUUDIS - selle kohta võin öelda nii palju, et ükski alaealine päris ausalt seal peol ei joonud, alkoholi pruukisid vaid täisealised ja seda tegid ka ainult vilistlased ise, enam-jaolt need, kes olid lõpetanud 5-6 aastat tagasi... Väike arvutus, keskmine põhikoolilõpetaja on 16, arvutage nüüd ise kui vanad olid need alkoholitarvitajad. Ei saa aru, et miks poleemikat tehakse, ehk ainult sellest, et leian, et pole sünnis toppida kooli kodulehele ( kes see tark oli? ) selliseid pilte.
Homme suhteliselt lebo päev, ema tuleb mingi hetk linna ja käime otsimas mulle talvemantlit (ma võin oma mütsi ära süüa, aga ma olen väga kindel, et seda me ei leia! - teades, tundes mind).

Tahaks midagi head lugeda. Nädalavahetusel vaatasin VÄGA pika pilguga oma suvist inglisekeelset lektüüri ja tekkis jube tahtmine Kate Mortoni varasemad teosed ette võtta. Ehk saab homme see korda aetud ja korralikult TÜ raamatukogus närve kulutatud.. ärge saage valesti aru, see raamatukogu meeldib mulle tohutult, kuid see süsteem, mis seal toimib annab mulle täieliku peavalu.

Nii palju siis räigest möllust, mida mõtlesin, et saan kooli kokkutulekul panna..
Asi algas siis sellega, et laupäeva hommikul käisime emaga linnas, ta esines seal ja siis mina printisin samal ajal endale koolis vajalikke konspekte välja. Sander tuli ka mingi hetk ja siis lendasime koju tagasi. Vahepeal jõudsin käia ka Põhikooli hommikustel vilistlastega peetud spordivõistlustel, vaataja rollis, kuid siiski.
Mingi hetk sättisime ja lendasime Sandriga Valka tagasi, sest kell 18.00 hakkas üritus pihta. Kontsert Kultras oli suhteliselt pikale veniv, parim osa oli see, kui Direktor näitas slaidshow'd kooli lühikesest ajaloost ja parimatest sündmustest.
Pool 8 ajasin kooli poole ning kuna Sander oli otsustanud, et ma pean ta öösel koju viima, siis asi nägi välja selline ,et mina pidin olema kaine selle momendini kui ma ükskord ilma temata tagasi linnas olen. Lõpuks oli asi selline, et kella 9-ks olid Juss ja Mann ja Triinu ja kõik teised head-paremad Sandri ära rääkinud, et ta koju läheks (Aitäh, et läksid, kuid feil, et alla andsid :D:D). Tagasi tulles pandi mulle momentaalselt ette rummikoks ja hakkasime oma endise klassijuhatajaga juttu veeretama.
Tohutult tore oli kõiki näha, VÄGA! Õpetaja ütles ka, et hoopis teine asi on teisel tasandil meiega suhelda. :D Ofkoors. Kõigiga meenutasime vanu häid aegu ja jõudsime järeldusele, et tahaks tagasi põhikooli. Tahaks, kuid nii, et ma oleks 18, mitte 16.
Tiivi hakkas mind ära rääkima, et ma ikkagi peaksin järgmine aasta uuesti proovima Sotsiaalteaduskonna loodusteaduslike ainete koha peale. Suht raske oli nii, sest ma tean, et ma oleksin seda seal ka täiega nautinud. Eks elu näitab! Kas 0,2 p on asi mille pärast eksamid uuesti teha...
Mingi hetk liiguti Exotti, kuna mina, kes pidi hommikul autoga koju sõitma jõi viimase koksi kell 23.50, siis oli mul mingi hetk väga kaine olla. Triinu võitis kehamaalingute võistluse ja sai Inxuga auhinnaks Masai siidrit. Pidi haigelt hea olema. Poole kolme ajal olime juba Triinu pool ja Nele sõi ja jõi, et saaks kiusu pärast koju sõita. Sest ema ja vend panid täiega näkku.

Vahepeal tundubki, et ema hoiab ikka meeletult venda ja siis tekkibki täielik trots teha kõike ise ja elada ise ilma kohustusteta. Mina midagi ütlen on probleem, Sander ütleb joostakse kohe. Illikukupai on ju meil geenius. Pff.

Uni on, tahaks täiega magada. Ei saa, siis on mõnel kohe ütlemist.

Ahjaa, tegime eile Kertuga diili, et me joo ja ei suitseta ( viimane, siis tema puhul ) kuni 22 oktoobrini. Ärge küsige miks me seda tegime või noh tegelikult vastus oleks lühike ja konkreetne - üritame halbadest harjumustest ja kommetest lahti saada, et säästa tervist. Me ei teinud seda diili mitte millegi peale, sest see on nii või naa mõttetu.

Olen päris pahur hetkel.
Kaisa blogi lugeda oli masendav, sest olen terve nädala niisama olnud pole peol käinud (saavutus!).
Kuid homme...
:)
Täna pidin minema ema tööjuurde tööle, hääkülh ema ültes, et vahetame ära, et jääd koju aknaid pesema.
Ja mis mina olen teinud täna? MIDAGI.
Ema helistas mingi hetk, et kuidas läheb, mainisin, et ei lähegi kuidagi.
Ja siis turtsus ja oli pahane, et eks ta siis hakkab ise pesema.
Kuidas keegi aru ei saa? Ma pole võimeline kodus töötama, sest ma nii või naa istun arvutis. Täna olen seda päris palju teinud.
KURAT. Täna on reede ja ma istun kodus ja torisen.
Pooleldi sellepärast, et ema turtsub, jah, ma tean, et ma pole neid asju ära teinud, aga vaikselt tekib tunne, et ma tulen ainult koju, et koristada.
Kogu aeg on nii.
MA ei ela ju kodus, miks ma pean siis koristama seda laga mida mina ei tee?
Niigi koristan Tartus pm mina, sest Sandri arvates on koristamine ainult tolmuimejaga korteri üle tõmbamine.

Ma tahan nii palju, kuid minu viga on see, et ma ei taha midagi sellist selle nimel teha, mis mulle ei meeldi.