Olen väsinud ja endast väljas olnud terve päev.
Emaga kogu aeg naaksusime üksteise kallal, sest minul kui ära hellitatul on alati midagi öelda.
Ma vahepeal tahaks, et mul oleks püsivust, et oma jonni tõttu asjad lõpule viia, kuid mul pole. Vihasööstuga mõtlen küll kõik asjad kokku ja luban endale, et nüüd lähengi tööle ja teen seda teist ja kolmandat, kuid.. kuid nii see tavaliselt jääbki.
Pärast Ülikooli raamatukogus käimist (millest mingit kasu polnud) läksin koju, sõin kõhu täis ja lendasin unne.
Mingi hetk jõudis ka ema ja siis läksime Lõunakasse otsima olematut. Muidugi pole just seda suurust mis mul vaja või on sada muud viga küljes. PTA-s oli üks tohutult ilus mantel ja teate mis, nii lõunakas kui kaubamajas olid need järelejäänud eksemplarid mannekeeni seljas... Sain ka aru, et mulle ei sobi pikad paksud mantlid, sest ma olen nii lühike ja siis ma näen välja nagu väike muhv. Teine asi on, et tagumiku peal on mingid tohutud voldid, aga nagu mulle mu õmbleja Piret kunagi ütles ( nägin teda ka täna,MÜÜB LÕUNAKESKUSES IMEKENASID LINASEID KLEITE!!!! nii hea meel :) ), et mul on neegripepu ja siis kui need sada volti on seal siis oleks mulle nagu tagumiku suurendust tehtud. PTA-s oli üks lühike roheline mantel, mille me siis lõppude lõpuks ka ära ostsime, KUIGI tal on mingi rõve sats kuskil ääres.. ainus valik, sest muud polnud. Kontsadega tuleb tõepoolest käima hakata, ei jää enam lihtsalt muud üle.
Tahaks mingi hetk lihtsalt üksi olla ning magada, lihtsalt magada.
Ema ütles, et lähen vanaemaga laupäeval ühe sugulase matustele.
Ja mulle ei tule ikka veel meelde, et millisel nädalapäeval oli see noorteetendus "Seks" Valgas... ühte klippi nägin ja see tundus päris hea. Tahaks nagu näha.
Üks päev mõtlesin, et ma vist ikka tahan kooli üliõpilasesindusse minna, ilmselt siis teen mingi hetk tõepoolest selle ära. Teine asi mis mulle silma jäi oli Tartu Seksuaaltervise kliinikusse saab minna noortenõustajaks õppima või nagu olla vms. Suhteliselt huvitav tundus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar