Eilne päev oli täiesti panges, magasin viis tundi kui koolist jalga lasin.
Siis hakkasin kinnast kuduma ja tegin süüa (positiivne).
Õhtul Kaisaga väga pikalt kõhklesime, et kas on üldse mõtet minna.
Läksime, kuna minejaid oli palju.
Kuna minul polnud pangakaardil raha siis sai ostetud punane Kaisa raha eest, ma ütlen, keegi ei tahtnud, et ma seda jooks, sest kui ma Kaisat ära saatsin oli minu poolik punane laualt kadunud.
Vahepeal oli jälle saanud minu jaoks draamat, jutust Kadriga selgus, et Risto oli mind mingil momendil väga jubedalt jõllitanud kui ma Kristoga rääkima olin läinud. Kristol oli neljapäeva pärast piinlik, ma ei saanud tõepoolest aru miks. Karroga tuli sellest juttu ja siis ta ütles, et vot asi ongi nii, et sa meeldid talle. "OH juheei" järjekordne sõber kelle läheduses ma siis midagi teha ei julge.
Isegi Karro tüdruk rääkis, et mine võta ikka Risto tantsima ja siis lähed ja üldse käis maru peale sellega.
Igatahes, ma otsustasin mitte riskida sellega ,et anda kutile lootust vms.
Hiljem ära minnes, helistasin Alole tagasi, kes liikus linna peal. Tuli mulle siis vana kaubamaja juurde vastu ja rääkis minuga nii nagu kogu aeg. Kõige parem osa oli muidugi see, kui nad põhimõtteliselt mind kohe koju viisid, et autos Alo ütles, et vaata (autojuht) see on Kätlini onu.
Ja Alo seebitas ja rääkis, et helistab jälle kui Tartus on.
Midagi head siit ei tule.