Okei, viimane postitus oli lisatud siis Méri poolt.

Sellest nädalast siis.
Esmaspäev oli minu mäletamist mööda tühja, sest teisipäev tõotas tulla jube.
Olen väga väga uhke teisipäeva üle, sest kella 8.15-st kuni 17.32 (?)-ni õppisin. Loengutes tegin iseseisva Vitamiinide töö ära ja ei mänginud kordagi numbrimängu ja ei maganud. Ma loodan, et see on hea märk õppimise lainele saamisel. Sest kõik on niiiiii huvitav.
Õhtul tulid külla Méri aka Mari-Ann ja Priit. Sandril oli väike istumine ja tema sõbrad olid ebaharilikult sõbralikud või siis joobes. Enne keskööd jõudis ka Kertu Brendaga, kes resideerus minu juures kaks toredat päeva.
Tegime siis vesikat ja jutustasime niisama.
Kolmapäeval käisin koolis ja pärast seda käisin julgustuseks kahe kursakaaslasega verd andmas. Nemad andsid, mina hoidsin kätt. Mul on vaikselt väike missioonitunne sellega sees, olen päris palju inimesi suutnud doonoriks vedada. Isagi oli täna nõus, et võiks minna. Kiirelt koju, tegime Kertuga süüa ja siis jooksin SouthWesterni presentatsioonile.
Õhtul Priit ja Kertu, vesikas ja õlle. Kluppi ei jõudnud, ei viitsinud.
Neljapäev möödus magamise tähe all. Pean tunnistama ei jõudnud loengutesse, jõudsin praktikumi. Koristasin mingi hetk haigelt korterit ka, vähemalt ei olnud kedagi ees, kes selle kohe sassi ajaks. Pärast praktikumi lendasin esimesele SouthWesterni intervjuule ja pärast seda kiirelt koju ja Taaviga poodi õlle ja pizza järgi.
Kertu saatsime mingi kell ära ja siis hakkasime sööma, õllet hävitama ja Pulp Fictionit vaatama. Järgmised filmid olid Pathology, Requiem for a Dream ja House'i viimased osad. Magama sain kell 5.
Muidugi ei jõudnud ma ka täna hommikul loengutesse, filosoofias olin kohal kell 12.
Pärast seda teisele SouthWesterni intervjuule. Olen tohutult huvitatud sellest kõigest mida nad seal teevad, mida võin tegema hakata jms.
Tuttavaid on seal palju sees. Eneseteostusest on asi paks.
Seejärel koju, asjad kokku ja Valga poole ajama. Üritasin meelde tuletada, millest Taaviga tegelikult see 7 h rääkisime eelmisel öösel, aga tunnistan ei tule meelde.
Tal ka ei tulnud, seepärast oli kojusõit vaikne.


Mul on nii palju emotsionaalselt öelda, kuid ma ei näe mõtet ja võimalust seda kellegiga jagamiseks. Võhivõõrad toetavad rohkem kui need, keda peaksin armastama.