"Armunud inimesed on kõige ilusamad!"

Tekib mõte, et ^^ kas ma olen ka ilus ? :D
Kui läheb hästi siis läheb ju kahekordselt, eks :D
Someone is shining :D

MA olen armunud, nagu Verro mulle ütles.
Kevad südames, kuigi õues pole üldse nii näha.
MA poleks arvanud, et mu armunud nägu niiii kaugele näha on, et kõik mulle koolipeal vastu naeratavad :D
Kummaline asi on see kõik.
Oeh,
pisike õnnelik duracellijänene.

"Jalaga näkku sulle, sitaratas!"

Delia tabav ütlus jäi mind kummitama.
"Algas pigem suusaveerand."
Õues on tuisk ja tuul.
Ja isegi Jossi lause kummitab kõrvus.
Seda siinkohal ei ütle.

Kujutage ette kui masendav oli olla terve vaheaeg kodus, mingitel "seletamatutel" põhjustel ei liikunud ma kuhugi.
Pole ime, et tuju oli kehv. I missed my people.
And felt confused by mistakes I had made.
Who da fuck cares?
Hah.

Ema sõimas läbi ja ütles et homme lähen kooli.
Ma ise ka ei usu, et ma haige olen.
"Laps, kes hüüdis hunti?"
Ei tea.
Total re-send of funds.
I actually did it.

Ok there is the point when I do wanna break and collapse again.

Nõrk olen.

Ei suuda inimestele valetada, kõik on näkku kirjutatud ju. Juhei.
Ja ilmselt üle pika aja hakkan ilma simuleerimiseta haigeks jääma.

Tahaks ühte Pluuto musi.
Või kedagi kes ei vastaks ei´d ega ja´d vaid räägiks just nii nagu asi on.

Kuidas usaldust võita?
Lihtsalt räägi.
Ja tema räägib sulle oma nägemuse.
Kuigi sa tead et tema nägemus on täielikult vale,
lase tal hakkab sinust kahju.
JA sa ei maini apsull midagi, et sa arvad teisiti.. sest sa pole siiski midagi maininud selle kohta,
ta ei küsinud ju seda.
Hah.
Nõmedalt nõme on kõik.
Motivatsioon on vihas.
Vihas siis peitubki jõud?
Wicked.
Peaksin tihedamini vihane olema.

Otsustasin täna oma sissetulekust lahti öelda.
See pisike mis mul oli.
Vahet pole, ennegi on inimesed hakkama saanud, saavad ka edaspidi.

Viimane .. mhh Saavutus?
Nirvana plaat - Sliver.
Kui seda saab saavutuseks nimetada, sest arvestan nüüd selle ümber rahaks, mille vanaema oleks mulle niisama võinud tuua ja kasumlikkus oleks palju suurem.
Keegi rääkis kunagi, et ma olen ära hellitatud.
Las ma siis olen, ma vähemalt õpin iseendaga hakkama saama.
Kooli pole mul tahtmist oma nägu näidata.
Asi pole õpetajates.
Neid tahaks näha.
Inimestes pigem.
Ma keeran kõik asjad perse.
Oma.... mhh kuidas nüüd öeldagi... ilge sooviga?
Ma ei julge enam ühelegi kutile läheneda.
Äkki nad kõik muutuvad kinnisideeks?
Wicked ma tunnistan enda vigu.
Ma vihkan, et neid "ilusaid" on mu ümber nii palju.
Olge koledad aga rääkige mõistlikku juttu.
Kaua ma olen õnnelik teiste üle.
Ma tegelt näin vist kogu aeg õnnelik.
Ahh ma ei viitsi enam.
Lähen pesen aknad ära ja olen õnnelik, et ma tegin seda ilma teenustasuta, sest ma siiski lubasin Endale, et ma annan selle tagasi.
Mille arvelt ma seda remonti nüüd tegema hakkan?
Ei tea, olen ilma.
ahh kurat, ma virisen.
Ja palju..
Pean õppima süüa tegema.
Õigemini, ei pea õppima pean kokaraamatu endale hankima.
Aga mille eest ma produkte ostan?
Nii see jääb ka ära.
Ma ei taha mõeldagi, et mul on vähem kui kuu aja pärast sünnipäev.
17, kah nüüd vanus.
Aasta lähedamal 18-le. Mida pole mul soov saavutada.
16 mulle meeldib.
JA meeldib see kõik mis siiani on.
Ma ei viitsi, ma ei taha.
Miks ma nii kuradi viisakas olen.
Kõik ütlevad, et ütle välja, ütle näkku.
Ei, mina üritan ikka kuidagi vaikselt otsa vaadata, inimest ära kuulata ja siis vehkat teha.
Persse.
Enam ma ei tee seda ka veenvalt.
Ma ei teagi kas ma olen üldse enam veenev, iseendaks olemises.
Nägemiseni.

Ma ei salli seda olukorda üldse hetkel.
Täiesti üles ehitamata on kõik.
Tahaks tegutseda, midagi üles ehitada.
Ühel hetkel oled nii sõltuv, teisel hetkel sõltud iseendast seda tähele panemata.
Vanaema tuleb täna siia...
Mhh..
Hea, et ma homme ära sõidan, ma ei tohiks nii rääkida, kuid ma tõesti ei suuda taluda tema negatiivset juttu.
Ma vihkan, et kui ma asja vihkan siis ma teen selle välja ütlemisega inimestele haiget.
Kuid teisiti tegelt ei saa.
Ma tahan et minuga ausad ollakse pahatihti hiljem virisen et nad seda ei teinud, olen ilmselt vastu ka siis.
Ahh, kurat.
Mul siiber.
Lihtsalt hetkel on kõik nii mõttetu.
Motivatsioon puudub.
Kõik nad on kuskil ära.
Reede õhtu on ka nagunii perses.
Magaks ja vedeleks.
Vaheaeg on ju puhkuseks.
Ei, mina panen isale näkku ja ikka ei tee mitte midagi, isegi seda mida lubasin.

Ma vihkan meeleolu kõikuvliikumisi.
Need pole üldse toredad.
Üpris kuri ja pahane ja ebatore olen hetkel.

Valgast räägiks niipalju, et üheõhtusest käimisest piisab, et sinna tükil ajal mitte tagasi tulla.
Vabandage väga, aga nii see on.

Ma tahan väga aga ei saa.
Kas kui väga mitte tahta siis saab?

I think I have to start to learn how to love myself.

Whattaaaa fakk nagu.
Lihtsalt...
Miski mõjub.
Nokk kinni ja saba lahti.
Mul poogen, kuid see lihtsalt on tiba valesti hetkel.
Alati pole kõik ju selline nagu meie seda tahame.
Fafafa.
Jutt või asi.

Niisiis..
Pool kuus sain pidžaama seljast.
Erika tuli ja tegi mulle süüa :)
Siis mingi hetk olime juba Maarja, Mina, Ardo ja Erika Erika pool.
Nii Maarja pani suht kähku vehkat, ja siis mingi hetk liitus meiega Pervo, siis mingi hetk ta kadus.
Siis olin suht jõudnud endale magamisaseme valmis sättida kui Ardo õde helistas ja meile järgi tuli.
Enne seda suutis helistada aga veel Sander Pensa, kes Erika enda juurde kutsus, mind tõmmati ka kaasa võiks nii öelda.
Ja seal siis nad olidki, see üks kuradi kena Isicu kutt ja see teine ka veel..
Mhh..
Silmad puhkasid terve õhtu. :D
Magama ajasin ühe toreda poisi poole 8 ajal.
Ja ise vist magasin ka natukene.
Kuid siiski, uni oli läinud mis läinud..
Mingi hetk helistasid ema ja isa..
Peapesu.
Fafa Fa.
Niisiis, kella ühe ajal vist jõudsin koju..
Pakkisin asjad ja Linna äärde kõndima.
5 autot ja 1,5 tundi hiljem kodus.
Laura tuleb homme :)
Korterisse remonti tegema siis...
Aga ma millegi pärast arvan, et kui mu pea peaks mingil heal põhjul hetkel patja puutuma siis ma magaks kohe.
Mul oli jälle üks tore õhtu :)

Ütleks nii, et selliseid asju võiks rohkem olla.
Aga ma ei viitsi ju kuskil käia..
Või mis ? :D
Eilne oli hea, mäletan nii head asja ( järeldused: asi on hea siis kui hommikul on kael haigelt valus [arvan siiski et teistel rohkem] noo ja valus ta ongi) viimati Nõo Kevadrockil, mis oli 22. aprill 2007.
Eilse kohta ütleks veel niipalju, et inimesed on kuidagi kiirelt alla-andvad,
kell oli 15.00 ja saal oli boxidest tühi.
Nagu Halloo, tegelikult ma parem ei süüdista kedagi selles suhtes, et rahvast oli tõesti vähe.
AGa need kes ei tulnud, neid süüdistan peost ilma jäämises.

Ütleme nii, et tegelt ma kirjutan seda blogi juba kolmandat tundi.
Aga kõik on alati niikaua hea kui on hea.
Pigem ei, kuid kui jah siis mitte miski ei tööta kevadvariandi vastu.

Mhh.. kas inimesi tõesti mõjutab kevad niiii palju, et nad hakkavad endale rohkem "paarilist" otsima? Mulle tundub, et mul kõik kinni pigem mingis alateadlikus funktsioonihäires :D

Aga homme on üks kuupäev, kus ma aasta tagasi sain kahe minu jaoks tähtsa inimesega tuttavaks.
Jaak-Joseph Rumvolt & Lauri Tamm.

Aga tegelt oli eile öösel kolme paiku ka väga vinge.

Ahh, tegelt ma siin niisama teen nalja ja mõtlesin et võiks kirjutada midagi, kuigi ma seda teha ei oska.
Eks Leesalu hindamisest on siis pärast vaheaega näha mis ma essee sain..
Asi mida ma kirjutada ei oska, kuna ma üritasin teha ikka esseed mitte kirjandit.
Vahet pole et tänapäeval on need peaaegu üks mõiste.
Tüng need ju pole.

Ära märkimist vääriks veel see, et kell on kohe 5 õhtul ja ma olen ikka veel pidžaamas.

Tegelikult on mul väga imelik siia mitte kirjutada.
Kuid lihtsalt, pole olnud midagi millest kirjutada.
Mõtteid pole, või siis kui on, siis ma kas jagan need kohe ära või hoian endale.
Kõik läheb kogu aeg oluliselt keerulisemaks kui loota võib.
Ühel hetkel oled lihtsalt superõnnelik, sest tunned, et vot just nii ongi õige, sa oled teinud mida sa tegema pead.
Ei, see pole üldse ju nii, paar päeva vaikust ja kõik pöördub hetkega.
Tegelikult ma olen õnnelik, õnnelik, et nad nii teevad.
Ma hakkan tihti mõtlema, mida ma valesti teen ja kas üldse on mõtet üritada?
Olen paljud asjad ütlemata jätnud, sest..
...ma olen kuradi viisakas.
Ja inimestel jääb totaalne auk minust, kui ma ükskord endast välja lähen ja siis tõesti midagi halvasti nähvan.
Ma pole suuteline seda lihtsalt tegema.
Eilset ma lihtsalt kaifisin.
Appi, täna on juba kolmapäev, ja mul tekivad süümekad enda ees.
Homme neljapäev ( p. s. minul viimane koolipäev ).
Heam, ma lihtsalt tahan ära siit.
Eilegi oli megalt hea, Erika tuli minu juurde ööseks, alguses tuli Ardogi minu juurde ja siis saatsime ta põhimõtteliselt ta kodu ukseni :D
Suurepärased saatjad peaks mainima.
Jalutasime lihtsalt, meie, kaks võhikut saime teada lõpuks kus asub kurikuulus Juice Factory, toda polnudki mõtet otsida :D
Siis me lõppude lõpuks tegime mu korteri rõdul suitsu, mis iseenesest ei jätnud mind ükskõikseks, aga pinget ka ei pakkunud.
Ma olen paranemas? :D
Ei tea, võib-olla oli see lihtsalt moment, mil oli vaja teha seda, mida oli vaja teha.
Mu suurepärased ideed on vaja vaid teostada.
Ma loodan, et keegi jagab mu nägemust.
Erika jagab :)
Siis, ma sain lõpuks korteri ära koristatud.. nagu, ta on puhas :D
PUHAS :D
Ja mina lollakas pakin juba asju, et saaks ikka koju, kuid tegelikult ei tule sellest juttugi,
sest tean et kogu oma vaheaja tõenäoliselt veedan ühes väga tolmuses remontimata korteris, kus ma kunagi elama ei hakka. Ühesõnaga, puhkus koos vennaga.
Kuid siiski, I just love some girls.
Cause they are so fucking valuable to me.

"igatahes... tookordne naeratus oli see, mis pani mind mõtlema, et kes sa selline üleüldse oled, et pmtl võhivõõrale nii naeratad :D "

-[ A ] "Ma ei usu, et ta eriline ringitõmbaja on."

-[ B ] " Jookseb ta küll mega kiiresti!"

(Ma ei tahaks silmakirjalik olla, sest ma ise ei tea mis esmamulje ma inimestele jätan.)
Kuid ma mõtlesin eile sügavalt Verro ja tema "selgroo" teema peale..
Selles suhtes, et ma mõtlen tiba teisiti,
aga teeb sama välja.
Mõnedel juhtudel suudan leida enda jaoks inimesi kes on mulle kohe vastumeelt.
Ma ei vaevu nendega suhtlemagi, kuid siiski, hea, et nad ei näe mis reaktsiooni nad minus tegelikult põhjustavad.
Nad võivad olla küll kärarikkad, "ägedad", kuid tegelikult tekitavad minus üha kasvavat vastikustunnet.
Nad oleks nagu Wannabe´d.
See miski ärritab mind kohutavalt.
Kuid see on täielikult inimeste puhul erinev.
Verroga ma ei jaga sama mõttelaadi "selgrootute" suhtes vähemalt inimesi ei näe me samamoodi.
Hästi seosusetu tekst on siiamaani.
Vahet pole.
Peaasi, et saan välja öelda mis vaja.

Kuid ma üritan, ja siiralt.
Kui tõesti inimene ei taha, siis pole mõtet vaeva näha ja näidata kui "tore" sa tegelikult olla võid.
Tihtipeale me ei taha inimestele ka ju haiget teha.
Hah, näitemängu pole ju ka võimalik lõppvaatusteni mängida.
Kui inimesele ei meeldi see kes ma olen, siis davai ma aktsepteerin seda, aga ütle see siis KURAT välja.
Ma võin suht mitte midagi ütlemata üpris paljust aru saada.


Aga eilse päeva positiivne sündmus oli tuttavaks saamine ühe kutiga, kes tegi teistele kuttidele lepingu suitsetamisest loobumiseks.
Ja üldse tal oli hämmastavalt õige mõttemaailm. :)

Shrek, või nii siis?

Kevad südames?

Kas on võimalik olla armunud ilma et sa ise teaks kellesse?
Ja siis kargled ringi nagu pöörane ja kõike muud head mis sellega kaasneb.
Mulle öeldi täna, et ma olen armunud.
Sümptomid võiks öelda on küll sellised, kuid teaks siis ka kellesse..
Sest jah, see on ilmselt see esimese silmapilgu armumine pigem, hah.
Pubekas olen :D

_______________________________

10 minuti jooksul järgnenud oletused:

Dorothy. says:
ja mul on selline kahtlane tunne, et ma olen võimeline mega kergelt armuma viimasel ajal

Dorothy. says:
tead ma kargleks ringi praegu heameelega :D

Dorothy. says:
ma olengi armunud..
Dorothy. says:
aga..
Dorothy. says:
äkki iseendasse :D

Dorothy. says:
äkki ma olen armunud vabadusse


Haaaahh, jube.
Mul on vähemalt lõbus :D

Millegi puudumisel õpite ütlema "ei" asjadele, mida te ennist hullumeelse kindlusega endale lubasite.


Vajan ideid, häid soovitatavalt.


Vajan oskust õppida õppima.


Sest ma ise hüppasin ja võetud otsust ju tagasi naljalt ei võta.

Suht kodus välja visatud tunne on ausalt öeldes.

Sest on liiga mõnus astuda sisse uksest,
kust sa oled sisse astunud terve oma teadliku elu,
sest sind tervitab üks pisikene elust mitte midagi teadev inimene,
ta jookseb, jookseb sind peaaegu jalust maha,
ja kallistab ning ütleb " Õdeeee, minu emme ja õe emme on ka!"
Heh, ta jagab minuga ema kuid vennaga mitte :D
Kes on boss, kes mitte.
Ja siis tuled hommikul, olles nautinud enda voodis, kõige parimas voodis üldse,
und, mis on jube pikk... ja täis unesid mis kummitavad sind terve päeva ( mis õpetavad märkama inimesi enda ümber, ja ei lase kohut mõista sekundimurdosa vältel) ja siis tuled trepist alla, ja jookseb üks pisike kuju ja lausub "Õde tuliiii!"
Ja jookseb teise tuppa ja karjub emale " Emme, õdeee ärkas ülesse!"
Ma mõtlesin just kas ma vahetaks seda millegi muu vastu, hetkeks tekkis kahtlus..
Kuid, nemad on alati olnud, ja kui tulekski see keegi, kelle vastu saaks vahetada neid väärtuslikke hommikuid, ma ei teeks seda.
Kuid ma pole objektiivne hetkel, sest keegi pole mu pead korralikult segi ajanud juba päris päris kaua.

Prodigy - Spitfire

Head laulud tuletavad ennast ise meelde, vist.

Ja kenad kutid tulevad kõik ühel nädalal au sisse.
Korraga, ikka korraga.
:D