Ma ei salli seda olukorda üldse hetkel.
Täiesti üles ehitamata on kõik.
Tahaks tegutseda, midagi üles ehitada.
Ühel hetkel oled nii sõltuv, teisel hetkel sõltud iseendast seda tähele panemata.
Vanaema tuleb täna siia...
Mhh..
Hea, et ma homme ära sõidan, ma ei tohiks nii rääkida, kuid ma tõesti ei suuda taluda tema negatiivset juttu.
Ma vihkan, et kui ma asja vihkan siis ma teen selle välja ütlemisega inimestele haiget.
Kuid teisiti tegelt ei saa.
Ma tahan et minuga ausad ollakse pahatihti hiljem virisen et nad seda ei teinud, olen ilmselt vastu ka siis.
Ahh, kurat.
Mul siiber.
Lihtsalt hetkel on kõik nii mõttetu.
Motivatsioon puudub.
Kõik nad on kuskil ära.
Reede õhtu on ka nagunii perses.
Magaks ja vedeleks.
Vaheaeg on ju puhkuseks.
Ei, mina panen isale näkku ja ikka ei tee mitte midagi, isegi seda mida lubasin.