Ma olen väsinud.
Pole harjunud end jaotama saja ühe asja vahel. Viimased aasta aega oli tavaliselt ainult üks asi, millele keskendusin.
Nüüd on kool ja töö ja sõbrad ja õpingud jms.
Tunnen, et olen vaikselt jälle pohhuistiks muutumas.
Sellele lisandub ka see, et ajalugu kordab end.
Leiad toreda inimese ning järgmisel hetkel on mingi täielik kala. Siis muidugi tuleb pooleldi ära armuda (usual for me) ja siis see asi ei saa toimida, sest on see kala.
Ja jälle taban end mõtlemast, et kas on üldse vaja suhelda, et seda enda jaoks raskemaks teha.
Samas sel korral tean juba ette ära asju, tean tõde. Tean, et asi läheb nii. Ja mul on kindel aeg, et sellest maksimum võtta kui seda soovin.
Pean end trenni vedama lõpuks. Täna sain aru ka, miks mul tegelikkuses seda vaja on. Asi pole vormi hoidmises vms, pigem aitab see muid konflikte ära hoida.
Tunnen, et olen jälle mullis. Aeg lendab, aga mina seisan paigal ja ei oska kuidagi õigel hetkel sisse hüpata.
Samas on nii vahvaid randomly positiivseid asju, et ise ka ei oska seisukohta võtta. :)
teisipäev, 24. september 2013
pühapäev, 15. september 2013
Ei oska ausalt öeldes viimasest kolmest-neljast päevast seisukohta võtta. Kõik on olnud ülitore.
Kuid kõige selle ülitoredusega ja uute tutvustega kaasnes üks pisike kui sellegipoolest ületamatu "aga". Ma siiski ei räägi mingis osas nendega ühte keelt. Ma ausatan kõike seda, kuid ma ei tee seda. Näeme kuidas see läheb. Üks osa neist jäi mingis mõttes siia maha ja mul on aega seda kõike tundma õppida ja kui võimalik näidata, et mul on aega vaja või ma olen leidnud juba oma tee/keele.
Eile hommikul avastasin, et mul vist ikka tõepoolest on kurk valus. Olenemata sellest, et mandlid eemaldatud on. Kurgukaared on ju ikka olemas. You Silly. Tulin siis koju ja magasin, tegin teed ja magasin. Päris ausalt, ma ei mäleta kuna ma viimast nii palju tunde järjest magada suutsin. Ahjaa, mäletan. Pärast mandlioppi. Eniveis, päris huvitav on vahelduseks teistmoodi haige olla. Mitte nii, et pipraplaastid on kaelal ja mõtled, et kas pead jälle perearstile helistama, et uued antibiootikumid saada. Loodan, et kõigil on hea tervis ja sügiseste kiuslike ilmadega ei külmeta, nagu mina. Nii et riided selga! :)
Siinkohal aga üks tõdemus:
Nii vahva, et lasteaed jääb lasteaiaks, kuigi oled arvanud, et ehk sai suuremaks sirgutud.
Nõme on vaadata kuidas paar üdinisti head inimest on domineeritud kellegi kolmanda poolt.
Ning hoopistükis järeldada, et inimene võibki sind niisama lihtsalt ära kasutada, või et sa oled valmis tema jaoks tegema asju, kuna tõesti arvad, et olete sõbrad. Tegelikkus on tiba teine. Tsiteerides ühte raamatut: "Rahu olgu sinuga!"
Kuid kõige selle ülitoredusega ja uute tutvustega kaasnes üks pisike kui sellegipoolest ületamatu "aga". Ma siiski ei räägi mingis osas nendega ühte keelt. Ma ausatan kõike seda, kuid ma ei tee seda. Näeme kuidas see läheb. Üks osa neist jäi mingis mõttes siia maha ja mul on aega seda kõike tundma õppida ja kui võimalik näidata, et mul on aega vaja või ma olen leidnud juba oma tee/keele.
Eile hommikul avastasin, et mul vist ikka tõepoolest on kurk valus. Olenemata sellest, et mandlid eemaldatud on. Kurgukaared on ju ikka olemas. You Silly. Tulin siis koju ja magasin, tegin teed ja magasin. Päris ausalt, ma ei mäleta kuna ma viimast nii palju tunde järjest magada suutsin. Ahjaa, mäletan. Pärast mandlioppi. Eniveis, päris huvitav on vahelduseks teistmoodi haige olla. Mitte nii, et pipraplaastid on kaelal ja mõtled, et kas pead jälle perearstile helistama, et uued antibiootikumid saada. Loodan, et kõigil on hea tervis ja sügiseste kiuslike ilmadega ei külmeta, nagu mina. Nii et riided selga! :)
Siinkohal aga üks tõdemus:
Nii vahva, et lasteaed jääb lasteaiaks, kuigi oled arvanud, et ehk sai suuremaks sirgutud.
Nõme on vaadata kuidas paar üdinisti head inimest on domineeritud kellegi kolmanda poolt.
Ning hoopistükis järeldada, et inimene võibki sind niisama lihtsalt ära kasutada, või et sa oled valmis tema jaoks tegema asju, kuna tõesti arvad, et olete sõbrad. Tegelikkus on tiba teine. Tsiteerides ühte raamatut: "Rahu olgu sinuga!"
neljapäev, 12. september 2013
Elu ei väsi mind üllatamast. Päris tõega.
Kui jälle suudan mõelda, et kuna midagi vinget minuga juhtus, siis järgmisel hetkel seisan sellega silmitsi.
Nädalavahetusel jõudsin maale kartuleid võtma ja noh jõudsin emaga tülli minna üle pikapika aja.
Pühapäeval läksin järjekordse uue tutvusega välja, Sirkasse ja poodi. Päris lõbus on ikka randomly nii teha. Esmaspäeval olin pärast kooli tööl, suht mittemidagiütlev päev, aga noh nagu ma ülalpool mainisin, siis tavaliselt juhtubki midagi. Tuli siis poodi 20 minti enne sulgemist üks välimuselt India mees, rääkis päris hästi inglise keelt ja niisama küsis küsimusi ja vaatas poes ringi. Ühel hetkel hakkas T-särkide kohta küsima, et suurust jms. Ning siis pauhhh.. "I don't usually do this (stopp.. kas kõik kutid ütlevad seda lauset, et tunduda süütud ja panna sind tundma erilisena?), but would you like to have a coffee with me some time?" Olin suht sõnatu. Päriselt mees tundus väga korraliku inimesena. Järgmine lause oli "Nele you're so beautiful!" ja kui keegi seda kordab mitu korda, siis on veits piinlik, kuigi poes polnud mitte kedagi.
Ma olen tropp, ütlesin, et mul poleks selle vastu midagi, siis ta küsis mu nrit, kirjutasin selle ja siis nüüd on kutt kaks päeva pärast kolmapäevase kohvitamise ärajätmist mulle sõnumeid saatnud, et kuna ma saaksin minna. I'm a bad person.
Ja siis kolmapäeval, kui ma tegelikult oleksi saanud minna, siis tööl olles tulid poodi 4 USA naist. Hakkasin nendega rääkima, like I always do ning siis üks põhimõtteliselt karjatab " I know you, you are that "Roll tide!" girl!" WHAAATT!?? Selgus, et mina ka tean neid, mitte otseselt, kuid siiski.
Tegemist on ühe kirikukogudusega, kes iga sügis tuleb Eestisse korraldama sellist asja nagu Karunädal. Teevad iga päev hommikuti pannkooke ülikooliraamatukogu juures ja üritused ning istumine õhtul Armastuses. Eelmine aasta käisin ka nendega, sel aastal nad kutsusid mind ka. Pärast tööd siis läksin. Ma ei mäleta kuna ma viimati nii kodus end tundsin. Kõik nad on lihtsalt niiiiii ägedad! :)
Ahjaa, kool on ka päris vahva. Õppejõud rebivad kildu mis vähe pole ja vahelduseks mulle isegi meeldib õppida. Poleks ise ka arvanud, et mul mate ülesanded õigeks ajaks tehtud on. Alguse asi.
Kursakaaslased on ka tegelikult toredad mina olen see veidrik, kes teisi kiusab, ringi tilbendab, teisi torgib ja tiiki tahab lükata.
Usakate nägemine pani mulle peale ikka rämedad süümekad, et ehk poleks ikka pidanud kooli minema, vaid minema tõmbama. Nautima välismaad.
But that's just a tought!
Kallid,musid,paid.
Teie Nele
Kui jälle suudan mõelda, et kuna midagi vinget minuga juhtus, siis järgmisel hetkel seisan sellega silmitsi.
Nädalavahetusel jõudsin maale kartuleid võtma ja noh jõudsin emaga tülli minna üle pikapika aja.
Pühapäeval läksin järjekordse uue tutvusega välja, Sirkasse ja poodi. Päris lõbus on ikka randomly nii teha. Esmaspäeval olin pärast kooli tööl, suht mittemidagiütlev päev, aga noh nagu ma ülalpool mainisin, siis tavaliselt juhtubki midagi. Tuli siis poodi 20 minti enne sulgemist üks välimuselt India mees, rääkis päris hästi inglise keelt ja niisama küsis küsimusi ja vaatas poes ringi. Ühel hetkel hakkas T-särkide kohta küsima, et suurust jms. Ning siis pauhhh.. "I don't usually do this (stopp.. kas kõik kutid ütlevad seda lauset, et tunduda süütud ja panna sind tundma erilisena?), but would you like to have a coffee with me some time?" Olin suht sõnatu. Päriselt mees tundus väga korraliku inimesena. Järgmine lause oli "Nele you're so beautiful!" ja kui keegi seda kordab mitu korda, siis on veits piinlik, kuigi poes polnud mitte kedagi.
Ma olen tropp, ütlesin, et mul poleks selle vastu midagi, siis ta küsis mu nrit, kirjutasin selle ja siis nüüd on kutt kaks päeva pärast kolmapäevase kohvitamise ärajätmist mulle sõnumeid saatnud, et kuna ma saaksin minna. I'm a bad person.
Ja siis kolmapäeval, kui ma tegelikult oleksi saanud minna, siis tööl olles tulid poodi 4 USA naist. Hakkasin nendega rääkima, like I always do ning siis üks põhimõtteliselt karjatab " I know you, you are that "Roll tide!" girl!" WHAAATT!?? Selgus, et mina ka tean neid, mitte otseselt, kuid siiski.
Tegemist on ühe kirikukogudusega, kes iga sügis tuleb Eestisse korraldama sellist asja nagu Karunädal. Teevad iga päev hommikuti pannkooke ülikooliraamatukogu juures ja üritused ning istumine õhtul Armastuses. Eelmine aasta käisin ka nendega, sel aastal nad kutsusid mind ka. Pärast tööd siis läksin. Ma ei mäleta kuna ma viimati nii kodus end tundsin. Kõik nad on lihtsalt niiiiii ägedad! :)
Ahjaa, kool on ka päris vahva. Õppejõud rebivad kildu mis vähe pole ja vahelduseks mulle isegi meeldib õppida. Poleks ise ka arvanud, et mul mate ülesanded õigeks ajaks tehtud on. Alguse asi.
Kursakaaslased on ka tegelikult toredad mina olen see veidrik, kes teisi kiusab, ringi tilbendab, teisi torgib ja tiiki tahab lükata.
Usakate nägemine pani mulle peale ikka rämedad süümekad, et ehk poleks ikka pidanud kooli minema, vaid minema tõmbama. Nautima välismaad.
But that's just a tought!
Kallid,musid,paid.
Teie Nele
reede, 6. september 2013
Huvitav kas ma tõesti hakkan jõudma mingisesse faasi kust ma enam pole mina ise?
Eile olin kahe sõbraga väljas, kes mõlemad on hõivatud. Kuid kes vabalt olid nõus minu vägavägaväga suureks üllatuseks tegema midagi mida ma olen pikalt soovinud.
Ja ma ei suutnud isegi mõelda selle peale.
Lisaks sel nädalal sai käidud tutvumisõhtul uue kursusega. Ja ma ausalt poole ajast vaatasin, et kas ma enam-vähem olen see ainuke kellel meri põlvini pole?
Samamoodi juhtus Tallinnas, kus ma pidin järjekordselt tõdema, et mu kallid sõbrannad elavad fantaasiamaailmas. Pidin rääkima siis asjadest mis vahepeal juhtunud on ja mu armas sõbranna ütles selle peale, et aga kui inimene tundub nii õige ja kõik on nii hea, et miks siis ei võeta ette see julm samm? Ma ei saaks öelda, et ma kaitsesin seda inimest kellest jutt käis, kuid üritasin talle seletada oma nägemust asjast. Miks see lihtsalt pole võimalik, et sa lased millestki lahti mis on sinu elu osa olnud mitumitu aastat ja mis on kindel ja turvaline lihtsalt sellepärast, et kohtasid kedagi, kes ehk jagab sinuga sama mõttemaailma või on sinuga rämedalt sarnane ja seda vaid mõned päevad. Sa ei tea seda inimesed korralikult, ei tunne absoluutselt ja miks jätta maha kõik see hea ja turvaline, et pettuda?
Tahan ma või ei taha, aga ma mõtlen sellest iga päev. Ajaga küll vähem kuid siiski. Poleks õrna aimugi kuidas ma reageeriks kui me kokku jookseks. Ma arvan, et ma oleksin vihane. Kuid arvestades seda kuidas ma üldse viimasel ajal mitteminalikult käitun siis mul pole õrna aimugi mis päriselt juhtuks. Teen asju teisiti kui siis kui need oleks päriselt toimunud aasta või paari eest.
Ühes olen kindel - taas on alkoholi vältimise periood. Ma saan meeletult vihaseks enda ümber olevate purjus inimeste peale. Rääkimata sellest, et ma ise ei suuda praktiliselt üldse sellist asja tarbida.
Kuid arvan, et see on hea.
Olge tublid!
Kallid,musid,paid.
Nele.
Eile olin kahe sõbraga väljas, kes mõlemad on hõivatud. Kuid kes vabalt olid nõus minu vägavägaväga suureks üllatuseks tegema midagi mida ma olen pikalt soovinud.
Ja ma ei suutnud isegi mõelda selle peale.
Lisaks sel nädalal sai käidud tutvumisõhtul uue kursusega. Ja ma ausalt poole ajast vaatasin, et kas ma enam-vähem olen see ainuke kellel meri põlvini pole?
Samamoodi juhtus Tallinnas, kus ma pidin järjekordselt tõdema, et mu kallid sõbrannad elavad fantaasiamaailmas. Pidin rääkima siis asjadest mis vahepeal juhtunud on ja mu armas sõbranna ütles selle peale, et aga kui inimene tundub nii õige ja kõik on nii hea, et miks siis ei võeta ette see julm samm? Ma ei saaks öelda, et ma kaitsesin seda inimest kellest jutt käis, kuid üritasin talle seletada oma nägemust asjast. Miks see lihtsalt pole võimalik, et sa lased millestki lahti mis on sinu elu osa olnud mitumitu aastat ja mis on kindel ja turvaline lihtsalt sellepärast, et kohtasid kedagi, kes ehk jagab sinuga sama mõttemaailma või on sinuga rämedalt sarnane ja seda vaid mõned päevad. Sa ei tea seda inimesed korralikult, ei tunne absoluutselt ja miks jätta maha kõik see hea ja turvaline, et pettuda?
Tahan ma või ei taha, aga ma mõtlen sellest iga päev. Ajaga küll vähem kuid siiski. Poleks õrna aimugi kuidas ma reageeriks kui me kokku jookseks. Ma arvan, et ma oleksin vihane. Kuid arvestades seda kuidas ma üldse viimasel ajal mitteminalikult käitun siis mul pole õrna aimugi mis päriselt juhtuks. Teen asju teisiti kui siis kui need oleks päriselt toimunud aasta või paari eest.
Ühes olen kindel - taas on alkoholi vältimise periood. Ma saan meeletult vihaseks enda ümber olevate purjus inimeste peale. Rääkimata sellest, et ma ise ei suuda praktiliselt üldse sellist asja tarbida.
Kuid arvan, et see on hea.
Olge tublid!
Kallid,musid,paid.
Nele.
Tellimine:
Postitused (Atom)