Kui ma nüüd aus olen, siis ma ei usu väga kunagi seda eneseaitamise mambojambot, kuid.. pärast ühe filmi vaatamist mõistsin, et pean seda tegema.
Kas te olete kunagi proovinud seistes peegli ees, endale sügavale silma vaadates öelda "Ma armastan ennast." Kui te ei ole, proovige. Minul nägi see esimesel korral välja umbes nii, et ma võtsin üpris pikka aega julgust (!) ning seejärel üritasin oma suud liigutada. Tunnistan, Usa-s uste peale koputamine oli lihtsam. Seejärel ma ikka sundisin end korralikult ja sain end sositama. Muidugi ma eeldan ja ootan inimestel, et nad räägivad enesekindlalt ja kõva häälega... tundub, et mul endal on sinnamaani veel pikk maa.

Muutes teemat, tunnistan, et pole viimased paar päeva teinud muud kui veetnud aega oma arvutiga, kes nüüd arvab, et selle taga on FB ja Skype ja kõike see muu "parem", siis ta eksib siiralt. Nimelt olen ma hetkel täielikus "Fifty Shades of Grey" triloogia sõltuvuses. Käsil teine raamat ning ma loen seda arvutis. Pean nentima, et olin kõva paberraamatute pooldaja, kuid hetkel on see mu päris mitmes raamat ekraanilt. Kui kellelgi on kogemusi e-lugeritega või korralike tabletitega, siis ma vist vaikselt tunnen, et tahan endale hankida ühte.
Pean tunnistama, et triloogia paneb mu kannatuse kõvasti proovile, sest diil Janiga kehtib ilmselt veel mõnus kuu aega. Nii, et ma parem väldin meeste seltskonda ja istun kodus.

Kui keegi teab kedagi vinget, kes otsiks Tartus endale korterikaaslast VÕI kedagi kes üüriks kas ühe- või kahetoalist korterit välja, siis oleksin huvitatud.

Päikest,