laupäev, 17. november 2012

Life as we know it.

Heips!

Sisetunne? Intuitsioon?
Well ma arvasin, et ma olen tugev, ilus, tark ja osav. Tulin Tallinasse, sisetunne ütles, et ära mine.
Sain kokku Martiniga, kes viis mu korraks oma baasi banketisaali, jalutasime ringi jms.. Ma poleks arvanud, et miski võib nii raske olla. Martiniga suudame alati mingit pläma suust välja ajada ja kõik on vinge ja tore, kuid seekord ta lihtalt seisis, vaatas mulle otsa ja ütles, et "Nele, sa oled nii katki!"
Ma ei rääkinud talle põhimõtteliselt midagi. Valus, kui oma sõber üleb nii, või õigemini kui oma parimad seda ei näe ja sind ei confrondi vaid seda teeb inimene, keda sa praktiliselt näinud pole.
Siis läksin Elina ja Liisa juurde. Stupid,stupid,stupid.
Sügisesest sealkäigust pole midagi alles. Kõik on täiesti pea peale keeratud.
Inimesed ei oska kohaneda tagasi Eestisse tulemisega, mis on jube. Sain teada uusi tõdesid.
Kõige viimane asi millele ma hetkel mõelda tahan on see, et minna sinna kuradi banketile.

Kommentaare ei ole: