I like it that way.
:)

Miks mulle alati ühte ja sedasama öeldakse?
"NUNNU"
"ARMAS"
"RÕÕMUS"
Kas ma olen kunagi midagi negatiivset ka?
Positiivsus käib üle jõu.

Ma tunnen et ma lämmatan inimesi, kellest ma tõsiselt hoolin...

Kriisule teadmiseks, ma pole veel magama jõudnud ja ei jõua ilmselt lähema 4 tunni jooksul või rohkemagi. :D

On esmaspäeva hommik, kell on 4.58 ja ma ei maga.
Suprised.

Kell on 7.04 ja ma sain just oma inka neli artiklit valmis.
:)
(üks on siis puudu, Kujutan ette kuidas Vilu juba räägib, et tuleb oma aega paremini planeerida.. MA JU EI OSKA, st oskan aga ei oska ellu viia.)

The moment,
i grew up.

Everytime we lie awake. After every hit we take. All the feelings that I get. But I still don't miss you yet. Every roommate kept awake. By every sigh and scream we make. All the feelings that I get. But I still don't miss you yet. Only when I stop to think about it. I hate everything about you. Why do I love you. Only when I stop to think about you, I know. Only when you stop to think about me, do you know.

See tühi koht peaks kuuluma temale, ja sinul pole siin mingit sõnaõigust,
välja arvatud täna.

"Ma olen 14, see on pensionäri keskmine eluiga."

Isa: "Nele tule üles, kell on juba 8!"
Nele: (sitaks unise häälega) "Nii vara ei tõuse keegi pühapäeva hommikul."
Isa: "Noo okei kell on siis 9"
Nele: " Nii vara ka mitte."
Isa: "Okei 10"
Nele: " Mkm."
Isa: " Aga tegelikult on kell 1"

Reaktsioon oli, et mida fakki suht, miks ta mind öösel üles ajab!?
Kell oligi 1.
Ja ma suutsin mõelda, et ma ei viitsi küll kell 8 hommikul temaga jahti minna..
Owned xD

Placebo - Song to say goodbye
Sest see laul kummitab mind juba kuid.

Tekkis mõte, et mingi seadeldis võiks olla, mis kirjutaks või salvestaks su mõtted..
Need mida sa tahaksid teistele avaldada.
Pahatihti lähevad nad mul lihtsalt meelest, eriti kui mul ongi midagi "tarka" öelda.

Irooniline Hullumaja.

(Heas mõttes.)

Tegelikult algas kõik Deliast.
Aga mis asi algas?
Lünk.

I Have no idea.

Ma pole kahe öö ja kolme päeva jooksul korralikult maganud, Bussis tund, kodus vajusin ära -> 2 tundi, lisanduvad veel mõned tunnid.

Jei, ma avastasin esimese mitterahuldava hinde.
Keemia-> "2" ilus punane teine.

Lähen autot seest koristama, esimene asi mis otsa vaatab on Viru Valge.
Lähen külmkapist midagi otsima, esimene asi mis otsa vaatab on Viru Valge Cooler.
See pole siis irooniline?
Hullemaks teeb asja see, et ma alles pärast saan aru et ma ei taha neid asju ju tarbida.

Meeldiv hullumaja,
aga pole õrna aimugi mis toimub.
Vajadus näha ja kohal olla.
Ja küsimusi ei teki,
kui tekib, ei suuda küsida,
sest neile ei vastata niikuinii.....

P- nagu Pahane.
Nagu rebasekutsikas, kes ei saa selgeks kus on tema koht või mida on talle öeldud ja õpetatud.
Seekord kolmas kord.
Viimane.

Robyn- Handle me

Sest, keegi kunagi ütles:
"Sul on armastus tohutult südames."
Hetkel on igatsus nende armastusväärsete inimeste vastu,
sest mul on armastus nende vastu tohutult südames.
:)

Aga mulle üldse ei meeldi viiekohalised autod.
Viimasel ajal.
Kaks+kaks
+
kaks+kaks+üks.
Vot sellepärast nad mulle ei meeldigi.

Sa ei tunne inimest,
sa saad temaga läbi,
oled siiani normaalselt saanud,
sind ei huvitanud need eelarvamused mis teised rääkisid,
kuid nüüd on ta sulle tülgastav,
sest su kuues meel ütleb midagi,
mida sa kuulda ei taha.

Aga vot, mina hakkan piparkooke tegema :)

Ma lõpuks murdusin.

Lauril oli JÄLLE õigus.
Jutu a la "Pane riided selga!" suhtes..
Laupäeva õhtu oli jube, ja veel jubedam oli / on pühapäeva hommik.
Võtsin ennast kätte lõpuks, see on hea.
Nohu tuli tagasi, kurk oli valus..
Köha tegi oma häält..
Ma lihtsalt ei jõudnud enam,
murdusin, nuttes ütlesin emale, et ma ei jõua enam haige olla..
MA tahan terveks saada.
Ema ei lubanud voodist üles tulla, tulin ikkagi aga tervislikel eesmärkidel.
Küüslauk ma pole sind ausõna unustanud :D
Kõik võimalikud asjad sõin ära ja kõik võimalikud teed jõin ära..
Palju parem olla.
:)

Ja lõppude lõpuks ma ütlen seda lauset,
(üks kahest kas ma olen emotsionaalne või on haigeolek mulle mõjunud)
Ma olen õnnelik, et inimesed on niiiiii ilusad ja head.
:')

Sind ju ei olnud.

Haarates lingist astud sa ühe hetkega pimedusse,
kauguses sätendab lumi,
väevõimuga särades kuplitest,
nõudes valgust..
Keegi surub ja tõukab kõndides,
tagasi sinna kust sa tulid,
nagu ei tahaks, et sa lähed
või asud sinna kus on tema.
Andes sõrme, on mõned nõus võtma terve käe..
või enamgil..
Nad võtavad sellega endale midagi,
seda mida nad ei peaks.
Üksluiselt jalutavad nad sealt,
kus teised lähevad koos.
Häälekalt krudisevas lumes varbaid külmetada
pole neile mingi kunst,
põsed ja ninaots kui jää,
astuvad nad edasi,
sinna kus nad kord õnnelikud olid.
Tuult trotsides suunduvad nad mööda lumme mattunud randa,
sinna,
kus nad võiks olla õnnelikud,
selle koha kohta pole neil,
aga mingit ettekujutust.
Nähes seda, mis oli kunagi,
tuleb neile meelde see kus kõik laabus,
kõik pidigi nii olema.
Nii ilus.
Mitte mingeid ripsmetuššiseid pisaraid,
pole võimalik näha kellegil.
Sest sind, ju ei olnud.

Nele & Helena: " Prügiauto alla ikka ei jääks ju ? " :D:D:D

Kas see on nii, et need keda tavaliselt kõige rohkem oodatakse jäävad tulemata?
Mu arust on, see mingi Murphy jälle. :D

Mingi jalutades, loe siis teksti..
"Armastuse retsept"
Kas sellist asja saab üldse olemas olla?

Ma tõsiselt negatiivne täna.
Nohu, kurk valus, köha ka?
JA tohutult külm.
See mõjub siiamaani..
Kõik maitsed ja lõhnad läinud, räägin nagu mingi part ja hingata pole võimalik, sest nina on kinni.

Hoolimata kõigest, oli see hinnete koha pealt tohutult positiivne päev.
MA sain inglise keelest 9 :)
Nagu Super.
Esimene väga hea hinne :D
JA Masinakirjast sain 10 :)
Äkki ongi halb tuju ja halb tervis selles süüdi?

Anyways..
varem ei hinnanud ma tervist üldse kõrgelt...
Sest mul oli ta ju olemas.. mõtlesin, et haigeks ei jää jms..
Tahan enda tervist tagasi.
MA ei suuda enam.
5 nädal läheb, kus kõik on korrast ära.

Tegelikult mulle ei meeldi niiviisi,
paljajalu istuda köögis,
kui on külm.
Meenub situatsioon, mis on meeletult vana.
Tuhmumas,
Kuid siiamaani meeletult armas.
Sooviks seda,
turvatunnet.
Kui kas keegi enam oskabki?
Tegevus iseenesest pole teab mis sümpaatne,
kui selle varjatud küljed.

Anno Domini kevad, 2005.

Kogu mõte oli kättemaks ju, mis etendus see selline on..
Kui alatoon on kättemaks?
Tegelikult me plaanime ju kõik midagi, igaüks omamoodi.
Kõigil on omad lähenemisviisid.
Iseenesest kuidas keegi mõtleb.

Etendus oli tohutult pikk.
Ausalt öeldes, mul polnud seal mingit tahtmist olla..
Kõik on nii tuttav, kõik on nii...
..ebakeeruline.
Keeruline oleks see siis, kui kõik oleks ideaalne.
Keegi ei taha ideaali, ka ideaal ei taha ideaali.

Lõppude lõpuks leidsin ennast Miku ja Pätrise vahel istumas.
Mikk ajas Jaaguga "teemat" :D
Ja.. Pätris lunis massaasi... mees on mulle ilgelt võlgu nüüd.
Lõpuks oli kõik nii segane kui andis olla...
Ma jään´omadele veendumustele kindlaks, kuid on vähesed erandid, mida ma veel vist ei tea isegi.. Meelemürkide poole ei tõmba.

See asi on lihtsamast lihtsam.
Mõtted on lihtsad.
Lihtsad mõtted võivad ka rasked olla, kui neist valesti aru saadakse.
Kui neist ei vaikita.
Mina vaikin.
Nii kaua kuni, on õige.

The End.

Ma viimaks tean mis toimub.

The Submarines- Brighter discontent

Brünetid, pikka kasvu ja sarnaste näojoontega kutid satuvad mulle kogu aeg.
Mis värk on?
Ja ma lootsin, et selliseid pole.
On.
KRT!.
ON.


Tead kuidas ma igatsen neid kirju, neid sooje sõnu.
Neid pole juu.
Tule mõistusele.


Ma ka tegelikult ei suhtleks tüdrukuga, kes on kogu aeg nii aus.
Räägib ära, et kutt on kuradima kena.
Good for me.


Kolme kuti jama?
Tavaline.
Ja mul on poogen.
ON.


Kunagi võiks keegi tulla nii, et oleks midagi.
ET lõppude lõpuks oleks kõik nii lilleline ja ilus nagu filmides.
Unista, jahm.
Unista edasi.

" Emme pane mutti!"
Väike õde oskab ka paika panna :D
(mutti--> multikat )

Plahh, tahan kutti eks..
Nele, kallis, mõtle ükskord tagajärgedele ka.
Ma ei taha.
Siis ma ju kardaks eks?
Mulle ei meeldi karta.


Shrek soundtrack- Accidently in love.

Hellloouuuu.
Hellloouuuu..
Mulle jõudis kohale, et...
ma olen hulluks läinud kodus..
:)

Ja mina arvasin, et ma olen paljudel meelest ära läinud. :)
Kõige lihtsam soov võib palju muuta.
Aitäh :D


Tahaks teada mis minuga toimub. Hea ja Kurja võitlus vää :D

Lumi tuleb maha ja mina hakkan magama.
Ma ei mäleta kuna ma viimati nii palju magada sain, iga päev ma magan tegelikult.
Hommikul ärkan, söön ja tagasi magama! Kus on loogika ?
Ja siis ema põhimõtteliselt ajab mingi kahe ajal üles ja ütleb, et ma saan pärast edasi magada..
Ma olen igast asju juba unes näinud.
Viimane oli kõige kummalisem.
Aga uned ja reaalsus ajab mega sassi, ma ei mäleta mida ma päriselt ja mida unes tegin.
Mul on vist ikka tõsiselt igav, sest ma ei mäleta kuna ma viimati nii palju siia kirjutasin.
See tähendab, et nii tihti.
Olge tublid ja käige koolis, mitte nagu mina.
Magan pool päeva maha ja siis ei saa ka asjast sotti kas magan või ei :D

Nõulaifer.

Mitte kui midagi pole teha.
Ma pole vist veel maininudki, et mul bronhiit.
See on see kolm nädalat köhimist.
(Y)
Ülivinge.
Ja siis kirjutab arst sulle VEEL tugevamad antibiootikumid, mitte et sa just ei lõpetanud nende söömist eks..
Ma ei taha enam köhida, ma ei taha enam haige olla.
Eile oli mul vist üle pika aja palavik ka...
Õigemini ma panin seda tähele et ta mul oli.

Loodan, et ÕE ei tee oma koolis ööbimist see reede, kahju oleks mitte osa võtta.
Lubasin ju oma pisikesele blondiinile, et me ÕE-s mängime maffiat :)

Vaatasin eile videosid mis youtube´i üles pandi, niiiii meeletult armas oli neid vaadata.
Tahan sinna tagasi.
Kohe! :D

Haiged mõted tulevad kodus pähe.
Ma ei taha ju tegelikult kooli ka, aga ega kodus ka parem pole.

Mind teeb närviliseks see, et inimestel pole aega.

Niimoodi ma siis istungi siin, üksinda.
Mõtlen, kuidas mu vend minuga muusika üle vaielnud on.
Mis on suhteliselt ebatavaline, sest kuu aega tagasi ei teadnud tema, tema kes oli nõulaifer muusikast mitte midagi.
Ma ei tahaks öelda, et minagi sellest midagi tean.
Kahtlaselt rahulik on olla,
nohu, köha ja see sissehingatud eeter mõjuvad suht jubedalt.
Sõrmed on külmad, nagu varemgi.
Ma vist otsin seda tüdrukut jälle, kes külas pole kaua käinud.
Julm pask kostab raadiost, vabandust väljenduse pärast.
Arsti juurde varsti.
Kõik muutused on ju mingil seletamatutel põhjustel head..
Oli ju nii?
Mõtlen siin, kui palju on inimesed kevadest saadik muutunud.
Ma näen enda muutust ainult siis, kui ma räägin klassiõdedega.
Endistega.
Nad teavad milline ma olin, mäletavad seda.
Mina mitte.
Räägin milline olen praegu.
Ainult mina oskan ikka ja jälle nii väärakalt mõelda.
Sellest millest poleks vaja.
Pisikene tüdruk, ma palun, tule tagasi.
Nädalaks.
Vähemaks.
Ainult korraks.
Ma tahan näha sind, tohutult.
Okei, mina istumas köögis, laua taga.
Avastasin, et ma kaifin seda ilma mis on väljas..
Ise polnud väljaski.
Oleks tahtnud, kõik asjad mis välja sai mõeldud, mida selle ilusa ilmaga tehakse..
Kelgutamine, suusatamine, lumesõda... sajad asjad.
Kellega ma neid teeks?
Õe ja vennaga?
Tunnen, et olen kaugeks jäänud inimestega kes teavad mind.
Tulevad uued peale, tõsiselt toredad inimesed.
Unustan ära, kui palju tähendab see, kui sa saad inimest tunda, tema igat kihti ja igat meeleolu.
Tunnen end süüdi.
Olengi juba vangistuses, pole kohtuotsust vaja.
Tean isegi seda juba.

Eneseanalüüs.

Mulle ei meeldi negatiivselt mõelda, aga kisub sinnapoole.
Ma tean kahte põhjust miks, aga tahaks rohkem teada.
Ma vihkan seda, et vaheaeg lõppeb.
Ma vihkan seda tunnet, et mul on pühapäeva tunne.
Ma vihkan lahkumisi ja soovin, et neid poleks.
Kuid ilma nendeta pole võimalik mitte miski muu.
Ma vihkan seda, et keegi ei tule minu kaela masseerima, siis kui see valutab.
Ma vihkan seda, et ma tõmban paralleele kahe inimese vahel.
Ma vihkan seda, et ma ei tea enam mida teha, seda et ma ei oska valida.
Mulle meeldib see tunne kui kõik seisab, kui pole kuhugi kiiret.
Kahjuks, ei oska ma seda enam tunda.
Soovin muusikat, aega ja palju raamatuid.
Praegusel hetkel ei meeldi mulle mõte talvest või jõuludest.
Need on nii positiivsed, aga see on võib olla sellest, et mul pole kellegiga seda kõike jagada.
Mida fakki nagu, ma ei taha ju mingit kutti.
Nad keeravad kõik p*rse.
Jällegi ma vihkan seda vastikut pühapäeva tunnet.
Nägemist!

Kohale jõudis.
Tahtsingi vist seda näha, seda sama.
Äkki on parem eks?
Sama hull ju :D
Naiivitar.

Okei Epupepu ja Kätlin tulid siia :)
Neljapäev, st täna käisime "shoppamas" :D
Nagu vinged mutid ikka, ennevanasti :D

Kuidas on see võimalik et enne kosmeetikud võib ilus välja näha ja peale seda mitte :D:D !?
St talutav.

Okei EYP-st edasi,..
Alguses oli kõik julmalt võõras ja jube..
Juhtusin siis ühe toreda kuti, Oliveri kõrvale magama ja toreda tüdruku Sirli kõrvale ka :D
Ma olin enda grupi pesamuna, peale selle muidugi ka kõige pisem.

Hea, et ma üldse nagu teisel päeval midagi Community work´i kestel aru sain..
Suht segane oli kõik..
Aga kõik asjad on ületatavad, KÕIK.
V.a. see, et ilusa kutiga jutu tegemine :D
Inimesed oli nagu NIIIIIIIIIIIII toredad ja NIIIIIIIIIIIIIIIIIII ägedad.
Kaif.
GA-s (General As(s)amble) läks meil ka suht hästi, võeti vastu see Feminismi asi :D
Niii kahju oli ära minna, MA ÜLDSE EI TAHTNUD.
Loodan tõesti, et detsembris tuleb midagi.
(Crossed fingers.)
Koju tulles oli imelik eesti keeles rääkida.
Mul oli tunne, et mul on aksent :D
Keel oli mega pehme.
Maffiast tunnen kindlasti puudust ja nendest kõigist mängudest..
Me peame neid lihtsalt seal koolis ööbimisel tegema, muud moodi ei saa.
Ma ei kahetse isegi seda, et ma ilusa poisi ees margi maha tegin :D
See kõik lihtsalt oli seda väärt.
:)