Heihei!

Pole vist päris kaua kirjutanud siia. Tunnistan ausalt, pärispäris kiire on olnud.
Ilmselt räägin vahepeal juhtunust ka varsti pikemalt, kuid hetkel rammitakse mind teiste murede ja soovitustega. Nimelt ütlevad inimesed, kes mind väga ei tea mulle, et peaksin võtma rahulikumalt ja puhkama. Hetkel olen praksis (110 h) ja tööl (u 45h), mis teeb kokku täiesti korraliku täiskoormuse. Kuidas siis aga taban ma inimesi mulle ütlemas, et ma üle ei pingutaks?
Ma sain päris pahaseks juba. Jah, mu töö-, praksipäevad pole ehk tõesti kõik nn "tööpäevadel" ja vabu nädalavahetusi on suure tõenäosusega seetõttu vähe, kuid... reaalselt mõtlesin üks päev selle üle. Nädalavahetusi naudivad pigem rohkem inimesed kellel on inimene kellega seda koos veeta, pere kellega midagi vahvat ette võtta. Ma ei näe vajadust võtta vaba päev ja kodus tühja istuda. Ausalt, ma ei oska oma vabade päevadega midagi peale hakata, kui need just kaugelt ette pole planeeritud mõne vahva tegevuse jaoks, aga selleks oleks ka vaja enda kõrvale teist inimest, kaaslast, sõpra. Sorry, aga enamus sõpru, sõbrannasid on leidnud juba oma nn "SO", mistõttu nemad arvestavad nendega.

blääjjjhhaaaa....

end of story,
arvan, et seda õigust nii öelda on ainult inimestel, kes minuga tõeliselt peaksid arvestama ning kellega mina arvestan.