Vahepeal tuleb õiged asjad kätte võtta, et siht jälle sirgeks muutuks.
Täiesti juhuslikult märkasin riiulist oma suve goalbooki. Lugesin siis seda, osad laused, mis suvehommikuti motivatsiooniks kirja olin pannud, olid nii ajuvabad. Kuid tollel hetkel nad ilmselt toimisid. Ajupesu tegin endale, kuid see toimis, mingi ajani.
Sain just ennist ka aru, et vahepeal peab endale ajupesu ka tegema, kui hea ja ilus mõtlemine ära kaob ja raske on edasi minna.
Lugesin sealt ka ühte lauset: "Areng on ikka kaks sammu edasi ja üks tagasi."
Ausalt rahunesin maha, pikemat aega on juba tunne, et kuskile pole püüelda liikuda. Kaks aastat oli ju see kõik mu elu ja nüüd olen lihtsalt aasta passinud.
Loodame parimat :)
Paljud asjad loksuvad vaikselt paika.
Näiteks lähen 24. aprill mandliopile.
Suvi on kindlustatud mingis mõttes.
Tean kellega järgmine aasta koos elan.
Endokrinoloog ütles, et analüüsid olid korras.
Kindlus on ikka päris hea tunne.

Ahjaa, ma juba unustasin täiesti. See pisike nurgake siin tähistas ju paar päeva tagasi oma kuuendat sünnipäeva. Ulmeline mõelda, et see tõepoolest nii on.
15 tundub mulle laps, samas olles 21 võin öelda, et ega ma ennast oluliselt vanemana ei tunne. Kuid teisi kõrvalt vaadates tean, et noh sellises vanuses võiks mõistus juba peas olla, kas see ka on, eks näis... Sest just nii, nagu alloleval pildil on kujutletud töötab ka minu armas peanupp. Hullumeelne, kuid samas väga lihtne.

Päikest,
Nele :)