Vahelduseks melanhoolsusele.

Tunnistan, et mu enesetunne pole hetkel kõige parem. Kraadisin endal hetk tagasi väikse palaviku. Ja ma olin just nädal tagasi haige! Tuleb tervise korrastamise ja immuunsuse tõstmisega kiiremas korras tegelema hakata.
Ma ausalt öeldes ei tegi kust alustada.
Olen jälle karsklane, natukesekski. Teadagi mis põhjustel. Kuna rohud tekitavad ikka jubedaid reaktsioone alkoholiga koos, siis pidasin paremaks hoida lollustest eemal vähemalt kuu aega.
Päris suur dilemma on tegelikkuses. Seekord mul oli isegi kahju seda otsust vastu võtta, sest tundsin, et mulle juba hakkas alkoholi tarbimine meeldima, mis pole kunagi postiivne. Seda enam kui su enda geenid on loodud alkoholismiks. Mis minu puhul tähendab seda, et mul pole ausalt pohmelli hommikuti. MA ei tea millest inimesed räägivad kui mainivad, et nad surid pärast eilset joomist. Sorry, ei tea. Või siis mu uhkus ei lase mul seda tunnistada, et mul paha on. Ja noh teadagi värk, et mõtlemisega saab palju asju teha eks, ehk võib see konks olla seal kinni. :D

Leidsin oma vihale teise väljenduse. Katsetan kickpoksi trenni. Peale nägusa treeneri on seal päris vinge. Saab peksta korralikult ja noh saab peksa ka korralikult, AGA seda kaitsmetega muidugi ja vastu labakuid pekstes. Nii karmiks asi veel ei lähe. Kuid naudin 100% kui läbi võib olla pärast ühte trenni.
Käed valutavad, lihased on väsinud ning järgmisel päeval sa põhimõtteliselt ei liigu, sest sul on lihased korralikult tööd teinud.


Samas on end raske sundida koolis käima kui seda praktiliselt pole. No ausalt. Mul on nädala peale ehk 3 loengut. Ülejäänud aja passin suht niisama, häbi tunnistada, aga kahjuks nii on. Miks ma niisama passin on see ,et ma olen nii kuradima laisk jälle, et ma ei viitsi väga tööotsimisega tegeleda.
Ma arvan, et see asi tuleb kiiremas korras käsile võtta muidu on jamasti.
Kõik head harjumused kaovad niiviisi ära.

Söögitegemine on mu üheks suureks "hobiks" saanud. Või noh ausalt mitte negatiivses mõttes. Lihtsalt teen süüa viimasel ajal. Ilmselt on asi selles, et mul on kaks nunnut kellele süüa teha. Ja ausalt nad on nunnud. Sorry Meeri kui sa seda loed, aga ma ausalt kardan, et kui me sügisest Kareni ja sinuga kokku kolime, siis pole see pooltki nii lahe. Kamoon, kui sul on sitt tuju ja tahad et keegi selle heaks teeks siis piisab ühest testosterooni täis mehe kallistusest ja kõik on jälle ilus ja hea. :)
Kahjuks on käes juba märts. Juuni pole enam mägede taga. :(

""Kes elab, see usub, kes ootab, see loodab, kes igatseb, see armastab. Me maailm võib olla üks vaade, üks pilt me akende taga, kus metsatukk määrab me ruumi ja pilved ta kohal me aja. Miks elad, miks oled, miks hingad, kas selleks, et küsida saaks, kes mina siin olen, miks hingan ja teada, et teada ei saa.""

Ahjaa, arsti juures on nüüd korralik vahe sees. KUU aega. Oh seda minu rõõmu, kui ta mulle seda ütles. Mis tähendab, et asjad liiguvad positiivsemas suunas. Samas mu depressiivsuse test oli ikka tunduvalt paranenud. Kolmedest ja enamikust neljadest said nullid ja üksikud ühed. :)

Kuid kuna ma alguses mainsin, et olin haige, siis võtsin vastu otsuse ja julguse lõigata kõrilõikajad oma kurgust välja. Märtsi lõpu poole arstiaeg, eks näis mis saab. Hulluke tahab vabatahtlikult mandliopile minna.  Sadist kurat.

Tegelikkuses on päris raske asju teistmoodi näha kuttidega koos elades. Samas see on hea. Nad ausalt tõmbavad sind tagasi kui sa asju hakkad üle mõtlema. Aga kurat, andke andeks ma olen naine, see on minu loomuses asjast A-st Y-ni jõuda!
Mis muidugi toob mind igast sekeldusteni. Ja toob mulle südamevalu, sest ma oskan varjudest draamad teha. Oeh, aga eks see õpetab. Et ehk asjad ongi must-valged, mitte varjudega.