Heihei, mina siin :)

Nii naljakas kui see ka pole, ma ei tunne, enam jälle karjuvat vajadust siia kirjutada, mis on minu puhul hea märk. Siiski, elulised teemad tulevad arutamisele ka siis kui elu on teinud lükke ülespoole.
Sai jälle käidud psühhoterapeudi või psühholoogi või ma ei teagi kelle juures. Seekordne sessioon mõjus rahulikumana, ma olin ise paremas tujus ja tundsin, et mõtlen rohkem kaasa, mitte ei aja mingit täiesti seosusetut juttu suust välja :)
Ta jõudis ka järeldusele, et näen maailma väga must-valgelt. Ilmselt on tal ka tõsi, sest mulle on seda ka varem öeldud (ema poolt muidugi).
No ja ma arvan, et kui mul on pidevalt ainult kaks valikut, kas ma teen asja 100% või löön käega kui asi pole minu jaoks õige või noh mul huvi puudub. Nii on tegelikkuses koolitööga ka. Kui mul on savi ja huvi puudub, arvata on, et asjast head nahka ei tule. Või näiteid on ausalt öeldes sadu, ma ei viitsi pingutada poolikult või poolenisti teha. Kui on üle jala, siis juba korralikult ja kui ei, siis on ülima pühendumusega tehtud. Isegi söögitegemisega on nii, kui ma selle ette võtan, siis 100% ja tuleb ülimalt hea asi, aga niisama igapäevaselt ma väga ei kokkagi...

Samas tõusis päevakorrale vana teema, mida ma eiranud olen. Kui päris ausalt olla, siis sümpaatiaid on varem olnud, kuid need on pigem olnud seksuaalsed... Nüüd leidsin, end kui puuga pähe löödud ja sain aru, et pean vahet tegema lihtsalt meeldimisel ja kinnisideel. Päris raske on. Või noh päevakorral on korralik dilemma minu ja selle vahel, et ma näen asju must-valgelt, KUNA ma ei julge midagi teha, isegi üritada, sest mul on automaatselt blokid peal, blokid mille ma ise olen ette pannud. Minu loomuses pole see, et asjad juhtuvad vaikselt. Pigem ikka pauguga ja suurelt, ei ole mingit omasoodu ajaga kulgemist. On nüüd ja kohe või mitte midagi. Siiski üritan võtta päev korraga, et saada selgusele mis toimub.

Mis siis teistest asjadest? Well, mulle anti uus ülesanne, pean hindama oma päeva või tuju vms.. See on kordi lihtsam ülesanne kui kirjutada oma negatiivseid mõtteid üles. Kooli kirjutasin,  et mis toimub, et kas on võimalik kuidagi midagi teha. Oma kursusega pole võimalik jätkata, aga üldkokkuvõttes on võimalik asju edasi teha. Tööotsingutega on nii, et ma olen siin viimased paar päeva CV-d kõpitsenud. Nii, et fun :) Varsti töötukassasse jms. Ahjaa, sain teada, et pean omi rohte võtma kokku 6 kuud, mis tähendab, et ma järgmised 5 kuud olen kaine, sest olen järeldusele jõudnud, et joomine minu puhul ei tule enam kõne alla.