Laupäev.
Mina olin just Priidule ära öelnud, et ei jõua puuduolevate unetundide pärast kinno minna...
2 minutit hiljem vedas Karen mind enda juurde ja seejärel läksime poistega CT-sse.
Tee peal, kanawrap ja pidu sai hoopis teised noodid sisse.
Keitoga lõime sõprust ja minu arvamus temast muutus ikka päris kardinaalselt. Olen õnnelik, et sa oled õnnelik, Karen :) !
Siim tuli ka mingi hetk töölt, temaga muidugi ei saanud ma läbi.. sest nagu ma täna järeldasin, olen mina tulevikus see vaimset vägivalda kasutav naine ( ei olnud tore järeldada ).
Pidu ise oli väga väga mõttetu.
Kuid.
Kui te oleks ainult seda baarmeni näinud, kelle juures ma ülejäänud osa õhtust siis istusin ja juttu ajasin, nii palju kui see võimalik oli.
Oeh!
Taaskord tänan Laurat ja ta tutvusi.
Poisi nimi ja konto oli käes kiiremini kui ma arvata oleks osanud.
Klubist lahkusin siis kui pood kinni pandi.
Hommikul taas vara üles, arvata on, et taas magamatta.
Koristasin siis korteri ära ja ühel hetkel kui mõtlesin, et võiks magada... keerasin asja teiseks ja läksin käisin Priiduga Kormorane vaatamas. Selle kohta ütleks - Eesti film. Muid emotsioone pole.
Tuttu ja superstaar ja koolitöö.

Praegu on tõesti mida fakki emotsioon.