Ja mina olen taas omas elemendis, või sealt väljas, ei oskagi öelda.
Kõik on sassis, kuid ma ei ole kaotanud seda kõike, mille üle õnnelik olla. :)
Suu on ausalt viimased pool tundi kõrvuni olnud.

Eelmisest nädalast siis.
See oli ulme.
Esmaspäev möödus kiiremini, kui ma arvata oskasin. Zumbasse vedasin enda kõigist kahtlustest ja kaalutlustest hoolimata kohale. Miks piinata enda koolitööle mõtlemisega, kui saad teha enda tuju paremaks lihtsalt end välja tantsides?
Teisipäev oli paras kammaijaa, Kõvermägi jäi ära, siis Simm jättis enda ÕT lõpust ära ja siis saime meie Lily kella kolmese bussi peale. Kolm tundi varem.
Tegin siis terve tee oma prostitutsiooni ettekannet, millest taas järeldused, tahan kiiremas korras oma küll nunnut ja armsaks saanud Fujitsut välja vahetada.
See pole tudengi arvuti.
Tallinnas siis, kiirelt trammile ja hotelli :)
Meie peretuba oli tohutult suur ja mina hõivasin kohe ühe toa endale.
Pessu ja seejärel sain Aimega kokku. Mul on niiii hea meel teda kogu aeg näha :)
Täielik rõõm.
Lobisesime niisama ja andis mulle ülesande järgmiseks korraks.

Seejärel, sain Lauraga kokku. Ma ei mäleta kuna ma teda viimati nägin. Kallistasin ja mõtlesin, et nüüd ma vot lahti ei lase. Selline igatsus tuli peale. Inimene, kes on minu jaoks terve elu kogu aeg olemas olnud. Istusime Kehrweideris, jõime kakaod ja üritasime kaotatud aega tagasi teha. Võimatu, nii lühikese ajaga. Sellepärast mul ongi hea meel ,et me mõlemad läheme end proovile panema USAsse. Mul on keegi, kes tunneb mind paremini kui mina ise. Ja vastupidi.
Lilyl polnud kahvlit, lusikat, siis palus, et kas ma ei saaks kaasa tuua kuskilt. Kuna kohviku kutid nii või naa jantisid seal ringi, siis küsisin, ega neil pole.. kuna olin võtnud ühe kuradi hea tiramisu koogi, siis nad ütlesid, et võin selle sama kahvli kaasa võtta. Pole veel kunagi luba küsides, nõusid kohvikust kaasa võtnud. Tavaliselt tehakse seda ju salaja ja luba küsimata.

Hotelli tagasi jõudes tegin oma ettekannet edasi, ühele hetkel jõudis Kät(h)lin ja arutasime kolmekesi kõike ämmakatega seonduvat, mina küll enamuse ajast kuulasin poole kõrvaga.
Hommikul vara, vara üles ja rongile.
Esimeseks sünnitajaks oli Lily. Järgmiseks olin mina, kuna mu näitlejameisterlikkus oli niivõrd hea, siis olingi ülejäänud nelja lapse ema mina. Isasid oli ka igasuguseid :D
Kogemuse poolest vinge asi. Järgmine aasta tuleb uuesti minna, kindlasti asi veel kolm korda paremini teha.

Koolis olime laibad, ausalt. Mina ikka valmistasin oma ettekandeks ette ja Lily magas. Pinge olukorrad on need, kus me ei tea milleks me võimelised oleme, on nii!? Närveldavast, värisevast tüdrukust sai jälle mingi ime läbi esinemist nautiv inimene. Ma ei saa aru mis ime läbi see toimub. Alati on nii. Jah, mulle meeldib esineda, tegelikult.

Esmaabi ja seejärel, mina mõtlesin, et saab koju magama minna, kaugel sellest. SW.
Sel nädaal tuleb kõik puuduv tasa teha, see on üks mis kindel. Alice ütles, et ma oleks kuradi veenev ja olen enesekindel niigi selle töö jaoks, kuid on üks aga, mida saab lahendada :)
Viisa avalduse ajasin ka täna korda, enam-vähem.

Seejärel olin laip. Magasin julmalt hommikuni, kuigi pidi olema retseptuuri Kt. Oligi, eks see veel näha ole, kas sain läbi või ei. Loodame parimat.
Neljapäev oli isegi suhteliselt vaba, sest Õenduse Alusteks ma nii või naa ei viitsinud õppida.
Nautisin oma vaba aega. Ühel hetkel tuli Karl siia, rääkisime juttu ja tema üritas mulle tõestada, et ta pole nii tropp kui mulle alguses esmamuljest jäänud on. Sellega seoses hakkasin üks päev mõtlema, et ta jättis mulle ju alguses pahapoisi mulje, aga, tüdrukutele pididki ju pahad poisid meeldima. Muigama võtab. Meie vestlused siis üksteise tundmaõppimise teemal kestsid kaua.

Reedel hommikul siis kooli ja tunnike seal, tagasi koju ja magama. Korter korda ja bussi peale. Kojusõit Karula kaudu ja õe sünnipäevaks küpsetamise ja kokkamise algus ära teha.
Seda ma siis tegin koos vanaemaga kella 10-ni ja lendasin magama, mõte oli, et baari ka... Nali naljaks, üks neiu pani oma äratuskella kinni ja magas edasi. Ega ma oleksin ka maganud :D
Kell 9 ajal siis ärkasin üles ja seejärel ema imestust vastu võtma, et laupäeval endal ei olnudki vaja peaegu midagi teha. Ühel hetkel liikusime sünnipäevalapse ja Sandriga siis Klaabusse.
Sain hoida Karinat, ta on nii suur ja mul on niiiiii suured süümekad, et ma seda marakratti kaua näinud pole ja tema kasvamisest pole nö osa saanud. Tema järgmine sünnipäev läheb suve nahka. Ei ole meeldiv olla nii noorelt "ema". Rongaema olen. Ta on niii nunnu ninnu nännu.
Oeh.
Kogu mant maale ja seal läks pidu edasi, meestel küll saunas ja naistel toas.
Ema ja isaga käis mingi hetk läbi ka arutelu, et kuhu ma nad oma sünnipäeval eest ära saadan. Vanaema vist pole kuhugi võimalik saata... see olin nende arust suurem mure.
Igastahes, pidu läks edasi ja enne kahteteist liikusin minagi leebe isa käest saadud loaga baari.
Siimul oli sünnipäev, nagu välja tuli.
Ja laupäeva suhtes, ma lihtsalt tahaks jälle võtta kahe käega peast kinni ja öelda, et ma ei tea mis teha.
Kolm hõivatud kutti räägivad mulle ma ei tea mida kõike kokku. Pluss kõik muud baaris olevad meessoost kodanikud. Neid oli eile seal kuidagi väga palju.
Põgenesin leti taha ja kuna ma seal olin, siis pani Aivar mind tööle. Lõppude lõpuks olin mina see kes Hot Shote müüs ja kaartidega arveldas :)
Lahkusin siis kui baari kinni hakati panema. Vennad Õunapuud koju ja ise koju unne. Voodisse lendasin kella 6 paiku (uue kella järgi), taas mõned tunnid und, Valka ja bussi peale.
Tartusse, ja taas unne, kuni kella seitsmeni välja.
Siin ma siis nüüd olen.

Kaisa kallis, aitäh, et sa olemas oled no matter what!