Home sweet home.
Olen maal ja naudin seda, tunnen, et pea või vähemalt osakegi minust puhkab.

Küsisin emalt kas peavalutablettidest võib sõltuvusse jääda.
Tema vastus - jaa!
Loodan, et ma farmakoloogias õpin vastupidist.

Hommikul ärkasin vara, lendasin rongile ja seejärel Taavi juurde anatoomiat kordama/õppima.
Päris hea mitu tundi läks aega, et enamus teemade küsimusi läbi võtta.
Külasviibimise naelaks oli muidugi see, et ma sain ikkagi näha neid pilte, mis temal meie "kooliajast" olemas on. Naerda sai ja mitte vähe.

Elu õpetab eks. Tunnistan teistele seda, mida ma ehk isegi tean, kuid millest ei räägi.
Kahju ikka, kuid vähemalt on teistel paremini läinud.

Nägin ka Triinut, üle peaaegu kolme kuu. Tohutult hea meel oli teda näha ja tõdeda, et sõbrad on sõbrad, no matter what. Tuttavatega tiba teine asi.

Ma ei saa öelda, et ma eksamit kardan, tuleb mis tuleb, enda viga kui ma valmis pole, kuid see peavalu, mis on arvatavasti pingest, ajab mind endast välja.