Et siis.
Tunnen äärmiselt suurt kadedust, et ma pole õppimisega nii kaugele jõudnud nagu Lotte.
Ta on hingamise juures.
Vaatasin järgi. Ta polegi nii palju must eest. Kui hästi läheb jõuan talle järgi.
Igatahes, võtsin täna lõpuks luud lahti, kuigi geneetika, embrüoloogia ja histoloogia uurimine on pooleli. Seda vaatan hetkel läbi sõrmede.
Karenil tundub palju aega olevat.
Minul jõudis mõistus vist kohale.
Laotasin oma asjad lõpuks lauale, mida polnud hea kaks nädalat seal kohas kus ta oleks võinud olla ning õpin luude sissejuhatust.
Tegin koljust koopia ja nüüd vean Anatoomia atlase joonisele meie paksu raamatu (Inimese füsioloogia ja anatoomia) ja Inimkeha atlase puuduolevaid viiteid või osi.
Tegin seda päris kaua, kui nüüd aus olla.
Hirm tuleb peale, mis teiste asjadega siis edasi saab.

Taavi kutsus mind kinno, vend olevat talle kinkinud jõuludeks Cinamoni pileteid vist või midagi sellist. Kuna me oskame mõlemad üksteisega rääkima hakata just siis kui seda vaja pole ( loe: mõlemad õpivad inimkeha toimimise ja koostise kohta vms), siis muidugi venis jutuajamine pikaks.

Hetkel on aga jama hoopis selline, et mõtlen, et kas ma lähen neljapäeva hommikul Tartu või ei.
Kodus sain hoo sisse. Ja ema võib asjad ära viia. Pealegi on Tartus Martin, kes minuga juba pool aastat tahab välja minna, kuid mul pole üldse meeles milline ta välja näeb või üldse muud infot pole. Peale tema numbri ja selle, et ta on Hiiumaalt.
Mõtlesin juba välja, et annan kellegile numbri ja lasen "valenumbri" kõne teha, et teada saada tema perekonnanime. Kaisa mäletab, et ta on kole. Ma ei mäleta üldse midagi.

Homme on kolmapäev. Jube.

Ahjaa, sain täna mootorsaaniga esimest korda sõita. Isa juhtnöörideks olid "Siin on gaas ja siin on pidur." 10 sekundit ja 30 m hiljem olin mina kus? Kinni hanges.
Tiriti mind siis välja ja öeldi täpsustuseks, et hangetest tuleb risti üle sõita.
Läksin siis sõitsin, üles ja alla mägedest. Sõitsin siis päris kaugele 700-800 m kodust, suurte mägede taha. Hakkan mäest üles sõitma, suhteliselt laugest mis mootorsaan teeb? kaldub ära, üritan siis oma keharaskusega (mis oli ilmselgelt nii paksu lume ja nii suure masina jaoks vähene) vajutades ja samal ajal gaasi näppides, kuid ei, vajub ikka rohkem kinni lumme. Siis mis Nele teeb? Vajutab kogemata väljalülitamis lülitit- gaasile väga lähedal. Siis üritasin seda masinat hea 5 minutit käima saada. Ei midagi, okei. Juhendit mulle ju kaasa ei antud. Sumpasin siis põlvedeni lumes, olenevalt kuidas see mind kandis, koju. Mäe pealt karjusin papsi, ning meistrimehed tulid kohale välja sikutama seda. Hea on sedagi teada, et nad ise ka ei saanud sealt mäest üles sõidetud. Aga mina olin selleks hetkeks sumpamisest surmväsinud. Läksin koju tõdedes, et enam ma ei sõida kunagi nii paksu lumega mootorsaaniga üksinda.