Argh nagu WHataaaaaaa :)
Ma loodan, et mu üldine hea tuju ja nüüdne tegutsemistahe ei ole seotud ainult arooniamahla joomisega - pidi vererõhku tõstma..
Eniveis, elu käib ja ma naudin seda.
Kes ei tea siis, ma pole tegelikult väga muusika kuulaja inimene. Ses mõttes, et ma ei pane arvutisse tulles esimese asjana Winampi või Youtube'i käima, ausalt ei pane.
Võin ns olla ja pole muret.
Kodus on ainult imelik olla kui Vanaemal Vikerraadio ei mängi.
Kuid "tänu" (!?) Twilighti järjekordsele nägemisele võtsin lahti kohe Winampi ning lasin lugudel käia. Kell on vähe veel, arvestades seda, mis kellaajal ma tavaliselt magama lähen... 2 v 3.
Peaks rutiini muutma, muidu jäängi loenguid sisse magama.

Hetkel on selline tunne, et ma olen pool elu maha maganud, tegelikult paar nädalat.

Mitmeid otsuseid teen vaikselt.
Sorry, aga minu arust on väga nõme teha uusaastal otsuseid.. Sorry Sus, sa hindasid seda ja ma saan väga hästi sinu vaatenurgast aru, kuid see on minu oma.
Esiteks miks me arvame, et me uuel aastal suudame midagi teisiti teha kui eelmisel? Päevad ja kuud on täpselt samasugused, aastanumber kõigest teine.
Arvan, et kui eelnenud 365 päeva pole olnud võimalust end kätte võtta ja elu muuta miks siis 1. jaanuaril? Miks just see päev nii eriline on, kui iga meie elatud ja tulev päev on sama eriline, oleneb kui eriliseks me selle teeme.
Igaühe sünnipäev on tema jaoks eriline sündmus (v.a üksikutele inimestele mu tutvusringkonnas), miks ei võiks valitud kuupäev olla näiteks.. võtan huupi.. märtsikuu kuues päev? See on sama eriline kui inimene otsustab näiteks alustada sellest päevast kaalust allavõtmist või keegi teeb abieluettepaneku või jätab suitsetamise maha või läheb poisist lahku, kes teda pettis.
Kõik võib eriline olla järgnevad 365 päeva kuni järgmise aasta 6. märtsini...
Võib ju!?
Siinkohal me seisame silmitsi tõsiasjaga, et inimestel pole tahtmist end kätte võtta, leitakse, et siis on kõik uus ja ilus - puhas leht, kuid kas see on ikka nii?
Eelmise aasta mured ja rõõmud käivad koos meiega ka järgmisel aastal. Eurodega tiba teistmoodi vist siinkohal.
Sest nad on laisad ja kardavad - on nii?

Ma tean, et ma olen laisk ja lükkan pikemat aega korralikku trenniskäimist edasi, mis oleks tohutult vajalik inimesele. Sest ma ei suuda end kohale vedada ja siis on üks töö ja teine töö, arvan, et ei leia aega hiljem, et pühenduda koolitööle või see segab koolitööd vms..
Sada vabandust nagu meil kõigil, eks!?

Teate ikka, et mõne asjaga harjumine võtab aega keskeltläbi 21 päeva.
Kas kellegil jätkub jõudu teha millestki uuest harjumus elus. Paljud murduvad varsti.

Siitkohalt küsimus - Méri, kas sa hakkad koos minuga koolis käima? Hommikuti.
Midagi tuleb muuta.
On küll uus aasta, kuid mitte 1. jaanuar.
Tunnen end silmakirjalikuna hetkel, ma tean. Ma olengi.

As someone wise once said What you are someday going to be you are now becoming.