teisipäev, 16. november 2010

Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis see hommikune uni on mind terve päeva painanud.
Sügaval sisimas soovin, et see oleks tõepoolest nii juhtunud.

10 minutit hiljem.

Lähen kohe lolliks.
Peakolusse kerkivad sellised mõtted, et kuidas tema midagi sellist unes ei näe või, et miks ta sellest nrit ei tee.

Kommentaare ei ole: