Hommikust Eestimaa!
Nele istub voodis juba mitmendat tundi unetuna, alates kella poole viiest.
Selles on süüdi kohe KINDLASTI Statoili Latte.
Ma ei ole kunagi uskunud inimesi, kes räägivad, et nad pärast kohvijoomist magada ei saa...
Nüüd ma usun.
Eilne öö oli priima, noh päev muidugi ka.
Käisin talgutel, Vastse-Roosas, ehk kokku võttes Metsavenna talus.
Sain tutvusi juurde ja sai üle pikaaja suitsusaunas käidud.
Emaga olen taas tülis.
Kaisakese sünnipäev möödus isegi kaine inimese jaoks toredalt.
Üpriski koomiline on vaadata juhuseid ja nende kogemata juhtumist.
Üks asi viib teiseni ja enese teadmattagi viibid ühel hetkel koos inimestega, keda sul tollel selsamal hetkel tohutult tarvis on, kuigi sa tead, et nad viibivad väga kaugel.
Öösel oli mõnus sõita, tavalisest kihutajast sai 80-nega sõitev kodanlane, kes sõitis aeglaselt ainult põhjusel, et kuulata muusikat ja naudita ööd ennast koos tõusva täiskuuga.
Ahjaa, ma ei ole tavaliselt täiskuuga ka magada saanud. ( Võib-olla polegi Latte süüdi. )
Tunnen uhkust möödunud nädala üle.
NII palju sai tehtud ja korda saadetud.
Tööl käidud, Tallinnast käidud, talgutel käidud, see kõik ütleb vähe, kuid siiski midagi.
Avastasin hetkel, et ma pole kaua kirjutanud ja ma pole kõnelnud oma parimast sünnipäeva kingist.
Vend sai mõlemasse Tartu eliitkooli sisse.
Ma olen tohutult uhke.
Mõtlen pidevalt, mis oleks saanud kui asjad oleks läinud teisiti.
Oleksin olnud Tartus juba gümnaasiumiajal.
Ei, mul on hea meel, et olin Võrus.
Kas see just on olnud negatiivne või positiivne kogemus, arvan, et isegi mõlemat.
Nõustun Kaisaga, sel teemal, et mul on kõrini eksamitest rääkimisest. KÕIK KÜSIVAD.
Mõtlesin, et kleebin sildi otsaette või lindistan ühe jutu samasuguse infosõnumiga, mida ma teistega pidevalt jagama pean.
Kirjand läks kohe kindlasti metsa, sõnu oli vähe ja polnud sidusust.
Ideid oli aga tohutult ja teemad olid enamus head.
"Igaühe õnn on kordumatu"
Eksole.
Hoolimata eileõhtusest pettumusest meessoos, või õigemini nende minevikus, räägiti mind ära.
Näen, et pole mõtet end kulutada asjadega, mis juhtusid ammu ja inimestega, kelle kommetega sa oled vägagi kursis.
Oh, kui ta vais mõistaks, et elada saab ilma kalata
ja elada saab ilma õngeta, kuid ära tee midagi ilma hingeta
siis ta polekski ju masenduses, et kalad ei näkka,
sest miks nad peaksidki?