Tagasisideks kirjandist siis niipalju, et kümnest teemast valisin kolme vahel, mis olid minu jaoks kirjutatavad.
Teemaks valisin "21. sajandi noore vastutus".
Enda arust pole selgemat ja arusaadavamat kirjandit kirjutanud veel.
Kes teab, mis hinne sealt tulla võib, kuid endaga olen rahul, et endapoolt püstitatud kvaliteet sai täidetud.
Mul on praegu ääretult hea meel, et ma sain Kriisult kommentaari eelmise postituse kohta.
Teaks isegi miks.
Aga on :)
Raamatutest niipalju siis, et viimati loetud raamat oli "Uhkus ja eelarvamus". Neelasin seda raamatut pärast eelarvamusest ülesaamist, milleks oli nõme imal armastusromaan tiinekatele.
Mida kõike igavusega tegema ei hakka.
Minu puhul on vist kõik asjad pöördvõrdelised.
Kui üks asi on hästi, või nii nagu ma tahan ( Kas "või" ees käis koma? Minu suurim probleem on kirjavahemärgid. ), siis kukub teine korralagedusse.
Nii ma siis olen siin paar päeva õppinud filosoofiat ja kirjandust ning vahepeal inglise keelt, mida ma enda üllatuseks viimasel ajal isegi naudin. Õigupoolest olen kahte viimast alati nautinud, mis sellest, et olen liiga laisk et end edasi arendada, et neid aineid veel paremini osata ( mida on ju nüüd kevadel vaja! ).
Mis viibki jutu eksamitele, jaanuaris peame need ära valima. Valikuks osutub kindlalt inglise keel, kirjand on nii või naa ja ilmselt siis bioloogia. Sirvisingi täna õpetaja antud brošüüri ülikoolidest ja erialavalikutest.
Arvasin, et valin ainult Soome keele või ämmaemanda ameti vahel, kuid kerkis kahjuks või õnneks üles veel 5 uut ala, mille peale võiks mõelda.

Nii koomiline on mõelda, kuidas ma enne ei suutnud tühjas korteris üksi olla. Tahtsin alati seltskonda. Nüüd, viimasel ajal vegeteeriks üksinda. Msn on tänu tema korduvale tõrkumisele kõrvale jäänud. Varem mulle tundus, et aeg möödub meeletult kiiresti, viimasel ajal aga märkan ootamatut aeglust.

Jätkan vegeteerimist, rivitult!