Sain emaks...
...ristiemaks. :)
Üks positiivne asigi, mis suutis mind ühel päeval tähtsana tunda, muidugi see oli kõigest mõneks üksikuks tunniks, kuid siiski.
Ma pole siiamaani hakanud kurtma selle üle, et mul pole kedagi kõrval sõpradest.
Sest ma tean, et nad on mu kõrval terve järgmise aasta.
Ma ei tahagi kedagi enda muredega vaevata ja õnneks olen märganud, et ei sõltu enam nii väga sellest, et pean tervele ilmale oma muresid kurtma.
Väga vähesed teavad, kui üldse keegi midagi teab.
Vegeteerin ja mõtlen ja olen ja üritan pidevalt endas kui isiksuses selgusele jõuda.