Niiviisi ma siin siis istun.
Kuulan Soomekeelset raadiot ja miks ma ei peaks?
Paar kõnet võivad ka inimesi ja nende suhtumist muuta, kuid see pruugi ju muuta seda mida nad kardavad.
Mina kardan oma vigu ja seepärast meeldib alustada "uuelt lehelt" kui teised lehed on veel poolikud ja nii ebapuhtad kui "puhtaks" mul on see võimalik olnud teha.
Kõlama jäi Kärdi jutt lehtedest.
Mina ilmselt üritan kirjutada täiesti puhastest lehtedest täiesti ideaalset lugu.
Ma ei taha teha asju valesti või teistmoodi... Ma küll ütlen see mis teised ütlevad ei lähe korda..
see ei lähegi, aga oleneb sellest mida nad ütlevad.
Ma olen viimasel ajal selgeks saanud, et pole olemas ka täiuslikke sõpru on need kes on alati olemas või on need kes tahavad vahel olemas olla, olenevalt olukorrast loomulikult.
Kuid.. on ka neid kellega pole alati võimalik suhelda, sest nad asuvad niivõrd kaugel.
Ilmselt viimaseid on mul nüüd kõige rohkem. Mõned ka lähedal, kuid neid jääb iga päevaga vähemaks.. sest ma ei taha neile enam võimalustki anda usalduse jaoks.
Kes ütleb mis on õige?
Teised või meie ise?
Muidugi olenevalt inimese tugevusest, tavaliselt eeldatakse et öeldakse, et meie ise, kuid.. kui sa tegelikult kuulad ja kirjutad üles seda kõike mida teised ütlevad.. Mida ütlevad tähtsad ninad..
Kas see pole siis Mood ütlemaks seda mis on Õige.
Kurjategijale võib öelda süda, et oli õige tappa see inimene, sest ta keeras käkki. Kuid suurem ühiskond mõistab selle hukka..
Ma tõesti ei mäleta kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsin, sest alati on rohkem mõtteid, kui käsi millega seda kõike kirja panna.