Niiviisi ma siin siis istun.
Kuulan Soomekeelset raadiot ja miks ma ei peaks?
Paar kõnet võivad ka inimesi ja nende suhtumist muuta, kuid see pruugi ju muuta seda mida nad kardavad.
Mina kardan oma vigu ja seepärast meeldib alustada "uuelt lehelt" kui teised lehed on veel poolikud ja nii ebapuhtad kui "puhtaks" mul on see võimalik olnud teha.
Kõlama jäi Kärdi jutt lehtedest.
Mina ilmselt üritan kirjutada täiesti puhastest lehtedest täiesti ideaalset lugu.
Ma ei taha teha asju valesti või teistmoodi... Ma küll ütlen see mis teised ütlevad ei lähe korda..
see ei lähegi, aga oleneb sellest mida nad ütlevad.
Ma olen viimasel ajal selgeks saanud, et pole olemas ka täiuslikke sõpru on need kes on alati olemas või on need kes tahavad vahel olemas olla, olenevalt olukorrast loomulikult.
Kuid.. on ka neid kellega pole alati võimalik suhelda, sest nad asuvad niivõrd kaugel.
Ilmselt viimaseid on mul nüüd kõige rohkem. Mõned ka lähedal, kuid neid jääb iga päevaga vähemaks.. sest ma ei taha neile enam võimalustki anda usalduse jaoks.
Kes ütleb mis on õige?
Teised või meie ise?
Muidugi olenevalt inimese tugevusest, tavaliselt eeldatakse et öeldakse, et meie ise, kuid.. kui sa tegelikult kuulad ja kirjutad üles seda kõike mida teised ütlevad.. Mida ütlevad tähtsad ninad..
Kas see pole siis Mood ütlemaks seda mis on Õige.
Kurjategijale võib öelda süda, et oli õige tappa see inimene, sest ta keeras käkki. Kuid suurem ühiskond mõistab selle hukka..
Ma tõesti ei mäleta kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsin, sest alati on rohkem mõtteid, kui käsi millega seda kõike kirja panna.

The Day When I Was Really Pissed Off.

23.10.2008

Siin ma siis nüüd olengi, istun üksinda, ilmselgelt ilma amortideta bussis. Iga maantee lohk on perse all tunda, nagu ei tahaks buss, et ma siin istun. Sitt lugu, ma juba teen seda, peaks mainima, et 55 krooni õpilase kohta sellise „mõnu“ eest on palju küsitud, kui arvestada hääletajate mõnu, mil nad istuvad mõnda A-klassi Mersusse. Jah, kõigil juhtub ja on ka meil ju paremaid ja halvemaid päevi. Kellel poleks?

The thing is kas kõigil on need paremad ja halvemad päevad ka näha, kas nad näitavad neid välja?Mina näitan ilmselt välja seda, et ma olen maailma peale pahane. Kas just maailma, sest Emake Loodus pole mulle mitte midagi halba teinud ja ma üritan säästa ennast sellest, et teha talle midagi halba. Niisiis, olen pahane ühe Maailma kõige hullema nuhtluse peale, kelle nimeks on Homo Sapiens. Kui me siia ilma sünnime, ei tea meist keegi mis ( mõeldes mulda või tuhka) või kes (ametilt) meist kunagi saab. Eks see olegi palju nõutud, et me seda teaks, kas sa ei arva nii? Kes meist ikka teab sündides, et ta saab kosmanaudiks ( tekib küsimus kas seda teadis Jüri Gagarin) või järgmiseks paavstiks. Keegi meist ei tea ju mis meid päris täpselt huvitab, seegi muutub ajas ja kohas samuti inimese arenguga seoses. Raske on öelda, kas keegi meist saab selliseks nagu ta noorpõlves unistab. See õnnestub ilmselt ka vähestel. Mina ei teadnud päris kindlasti kohe kelleks ma seitsmeaastaselt saada tahtsin, käisin „moega“ kaasas ja ütlesin, et juuksuriks. Kõik on muutunud peale ühe asja, ma ei tea siiamaani kelleks ma saada tahan, kuid see polegi hetkel oluline.

Mis missioon on inimestel praegu? Mis neid ajendab tegema just seda mida nad teevad? Vinge oleks teada saada võimatut.