Nii täna ma magasin ikka eriliselt kaua...
Üle väga pika aja.
enne 12 ärkasin, õigemini äratas mind õde...
Pannes oma nina vastu minu nina.
Siis ma jamasin arvutis muusikaga, jei, see ei õnnestunud.
Avastasin ainult et empekaga lood kehvad.
As usual.
Siis ma riisusin lehti ja tassisin kastid tagasi garaazipeal..
Siis issi lubas mul trakaga sõita, aga vot ei saanudki, kuna too polnud veel töökorras.
Eks ma siis mainisin talle et ma tahaks nagu nv võrru minna, et anna mulle tööd kätte mis vaja teha. Leidis mulle siis puude riita ladumise.
Tglt ma poole peal enam üldse ei jõudnud.
Ja siis mõtlesin et mida ma virisen.
Tahan minna, siis pean jõudma.
7 ajal tulin toa poole tagasi ja nägin et paps oli traka ette ajanud..
Kahjuks ei saanud ikka veel sõita.
Aa tglt ma aitasin issil antenni juhet ka vedada..
Oleks tahtnud ise pööningule ronida(A)

Tglt mu mõtted uitavad jällle mööda tundmatuid radu.
See on alati siis nii.
Kuidas siis saab olla kõik kõige paremas korras.
Aga siis pole mitte miski korras, kõik on nagu totaalne krahh..
Paar päeva kõik korras, nüüd liigub mõte jälle ära.
Neid mõtteid ma siia ei kirjuta.
Kuna arvuti ekraani natuke raskem ära hävitada,
my own logic.