Eelmise postituse kirjutamise ajal polnud ma ilmselt selgeks mõelnud, kui palju ikka vahepeal toimunud on.
Veetsin viimased paar-kolm nädalat koos oma parima sõbraga, nüüdseks võin kindlalt väita nii, sest saan hetkel aru, et ei usalda ühtegi inimest nii palju ja tean, et asi on vastastikune. Siiski on igal asjal omad agad ja oma agadest polnud ma siiamaani üle saanud.
Kahjuks või õnneks, aga leidsin ma tänu sellele, et olen usaldanud ja kutsunud inimesi sõbrannadeks, kes suudavad toimida just nii, kuidas sa neilt kõige vähem ootaks. Ma olen aus ja ütlen, et ma ei suuda nüüdsest peale väga kedagi usaldada. Ma tean, et mul on halb komme tervele maailmale kuulutada kõike, mis mu elus toimub, kuid nüüd see peab mingis osas lõppema.
Got to get things on track!