Tinglikult kujutaks nüüd ,et käed värisevad oma doosi järele.
Koolis kursaõde istub kõrval, siis vaikselt kiikad fb-i. Nii masendav on selliseid asju enda käitumisest järeldada.
Käisin täna raamatukogus raamatut võtmas.
Midagi nagu oleks puudu, tunnen nagu ma poleks "seltskonnas".
Samas olen meeletult uhke, et sellist asja teen.
Ning vaatan sügava respektiga inimesi kellel üldse kontot pole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar