Naljakas mulle endalegi, aga mõne päeva pärast tiksub täis 5 aastat, selle blogi pidamisest.
Kui ma nüüd päris aus olen, siis viimased paar kuud olen täielikult loobunud blogi pidamisest, arvamusel, et see ei mõjuta mind positiivselt ning ei lase mul tegutseda soovitud suunas.
Ma olen mingis mõttes tagasi.
Osalt eeskujude pärast,
osalt arutelude põhjal inimestega, kellel võib olla laiem silmaring kui minul ja asjadest teisene arusaam,
ning osalt kuna tunnen, et see on enda väljendamiseviise.
Seda, mis vahepeal on juhtunud, ma muidugi mõista siia kirja ei pane.
Tahan muutust, sest tunnen, et olen kõigest väsinud.
Ma ei oska ära tabada seda momenti, kus peaks võtma aja maha, mõtlema, tegema järeldusi ja seejärel uue hooga otsast alustama. Teen asju kuni nad end minu jaoks ammendavad, võtan endast kõik, kas nüüd just füüsilises, aga vaimses mõttes. Koorman, et üleliigse mõttetööga ning tavaliselt ei tule tulemust, sest arvan, et rongi ei saa peatada kui see juba käigus on või teisisõnu ei saa muuta suunda kui on laetud viimane söekoorem ja rong liigub täiskiirusega edasi.
Saab küll muuta.
Teine asi on see, et kas sa tead kuidas seda teha ja milline on visioon pärast seda?
Kuna mina hetkel ei tea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar