Ülemõtlemine

Probleemi tunnistamine oli üks samm lähemale paranemise poole, eks!?

Well otsisin ülemõtlemise (overthinking) kohta materjale, artiklid mida kasutasin on siin ja siin .

Overthinking is a natural part of life for many of us, even when we’re not aware we’re doing it.  Research has shown that overthinking is prevalent in young and middle aged adults, with 73% of 25-35 year-olds identified as overthinkers.  More women (57%) find themselves overthinking than men (43%), which is a significant difference.  This means the majority of women are overthinkers, and the majority of overthinkers are women.

With a lack of control comes a feeling of helplessness. Overthinking is frequently the direct result.  The worst overthinkers actually spend time overthinking seemingly meaningless things to the point that they’ve spent more time thinking about the thing than the time it would have taken to address it completely.

1. Avoid situations and people that can lead to overthinking.
2. Talk to yourself  (“level up” your self-talk. )
3. Commit to a project that maps to your goals
4. Distract yourself. (mine trenni)
5. Enforce a time limit to your thinking and document your thoughts
6. Turn overthinking into a next action in a project plan.
7. Realize that being perfect isn’t possible (minu peamine probleem!)
8. Work through the 5 keys to overcome fear.
9. Think about the big picture

 Ja leidsin endale üllatuseks päris vinge lehekülje : http://www.refocuser.com/

Ma tunnen end nagu laps kommipoes.

Overreacting, overexcited. 

C'mon.

Ups and downs. 

Sain lennukipiletid täna.

KAKS kuud ja paar päeva veel  ja siis näeme alles 11.septembril. 

Love it!

Excited, excited, excited. 

In 5 years time.

Naljakas mulle endalegi, aga mõne päeva pärast tiksub täis 5 aastat, selle blogi pidamisest.
Kui ma nüüd päris aus olen, siis viimased paar kuud olen täielikult loobunud blogi pidamisest, arvamusel, et see ei mõjuta mind positiivselt ning ei lase mul tegutseda soovitud suunas.
Ma olen mingis mõttes tagasi.
Osalt eeskujude pärast,
osalt arutelude põhjal inimestega, kellel võib olla laiem silmaring kui minul ja asjadest teisene arusaam,
ning osalt kuna tunnen, et see on enda väljendamiseviise.

Seda, mis vahepeal on juhtunud, ma muidugi mõista siia kirja ei pane.

Tahan muutust, sest tunnen, et olen kõigest väsinud.
Ma ei oska ära tabada seda momenti, kus peaks võtma aja maha, mõtlema, tegema järeldusi ja seejärel uue hooga otsast alustama. Teen asju kuni nad end minu jaoks ammendavad, võtan endast kõik, kas nüüd just füüsilises, aga vaimses mõttes. Koorman, et üleliigse mõttetööga ning tavaliselt ei tule tulemust, sest arvan, et rongi ei saa peatada kui see juba käigus on või teisisõnu ei saa muuta suunda kui on laetud viimane söekoorem ja rong liigub täiskiirusega edasi.
Saab küll muuta.
Teine asi on see, et kas sa tead kuidas seda teha ja milline on visioon pärast seda?
Kuna mina hetkel ei tea.