Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, et siis mul pole tahtmist olnud siia kirjutada ikka väga pikalt.
Üks peamisi põhjuseid on ilmselt see, et ma kirjutan siia tavaliselt, et end välja valada. Emotsioonidest
Viimasel ajal pole olnud emotsioone, kui selliseid. Õigupoolest, neid on olnud, aga ma olen neist üle.
Ma võin kindlalt väita üht, et pärast seda pöörast suve, mida ma tegelikult juba meeletult taga igatsen, teen ma asju teisiti ja armastan enda elu veel rohkem kui kunagi varem. Üsna tihti leian end mõne päeva keskel või lõpus end ümisemas või laulmas antud viisi mugandatud sõnadega "I like my life..!"
Ma märkan senisest rohkem väikeseid kuid palju ütlevaid asju.
Teen seda mida mina tahan. Kuigi seetõttu kannatavad ka mõned muud asjad, mistõttu tuleb senisest enam prioriteete paika seada.
Eilsest oli esimene nii öelda tõeline tööpäev. Muidugi minu peamine mure enne tööle asumist ei olnud, et kas ma hakkama saan ja et kas juhendaja on normaalne jms, vaid see, et kas ma ikka päeva jooksul piisavalt süüa saan :D
Päeva keskel võis minu koolipoolne õppejõud näha minu naeratust ja rahulolu sellega mida olin siia õppima tulnud.
Ja nii lühikeseks jääb ka antud postitus.