Pff.
Ütleme nii, et ma olen kogu aeg mõelnud mida ma siia siis ikka kirjutama peaks.
Nädal on olnud, kuidas nüüd öelda.. teguderohke.
Esmaspäeval kui ma õigesti meenutada suudan, siis pärast kooli üks hetk võttis neiu Laura minuga ühendust ja kutsus end minu juurde. Tegime vesikat ja väike siider.
Sain tuttavaks Rannoga (?) ja hiljem sain oma viisapaberid korda ja viisime need ka ära.
Vahepeal tuli nii mõndagi välja ja pidin lihtsalt Kaisale kuskilt nurga tagant kõne tegema.
Seejärel edasi Metrosse.
Mida jälle? Ma luban, et ma proovin järgmine kord midagi muud peale kanawrapi.
Seejärel koju õppima vist, mitte et ma midagi õppinud oleks.
Kuid idee jääb samaks.
Teispäevake möödus ka kuidagi kiirelt, sest päev oli pikk. Esmaabi arvestuse sain praeguse info põhjal arvestatud ning seejärel seadsime ühel hetkel Kaisaga sammud püssi, et seada hiljem sammud Atti. Kiire Punane koos kursaõdedega ja läinud me olimegi. Atis oli tuttavaid sel korral isegi piisaval hulgal. Isegi baarmeni-Henri oli kohal.
Jõime Kaisaga tudengipreilisid ja ausalt panime vigast, as always.
Sellele järgnesid ka omad tagajärjed, küll draama, küll ma ei tea mis veel.
Nii kerge on arvamust inimesest tõsta ja siis see võib langeda madalamale veel kui muru.
Pätrised ja poisid olid ka ühel hetkel seal ja mina lahkusin sealt peolt ilmselt enne nelja.
Kolmapäeval sain kella 12 ajal Alice'ga kokku, PC ja Approach'id ja teega hääle tagasi saamine oli kõne all siis minu puhul. Korraks veel kooli ja seejärel Siimu ja Lauraga taas kuhu? Metrosse, õnneks oli Kelli tööl, sai temaga kokku lepitud, et kuna peole.
Siis SW Big Meeting, kus rääkis Alice ühe osa ajast ja mina siis olin toetavaks pooleks kohal. Seejärel koju, Kat ja Karl pidid tulema pittu. Olin selleks hetkeks nii väsinud ja jõin lihtsalt solidaarsusest ja vältisin ideed minna välja. Siiski läksin, olin nendega ju solidaarne, nagu ma just ütlesin ja Atis sai olemine teised noodid sisse. Risto ära olnud sünnipäeva tähistamine ja seejärel kiired sammud CT-sse. Kus üks neiu võitis lava peal poistega võidujoomises šampa. Ups.
Henri oli tööl, Kätu oli ka klubis :)
Mõnedel teistel noormeestel oli ka vaja jätkuvalt oma sarmi tõestada, mis viis arvamust murust veel madalamale.
Katiga öösel koju ja hommikul (Neljapäev) und. Ühel hetkel sõitsime siis Karlile ja Kaisale ühikasse järgi. Ja taas koju. Paar tundi und vist ja siis hakkasin oma ÄA esitlust tegema, asjad kokku ja esitlema ning Tallinna.
Lauraga ja ta emaga rääksime juttu siis ja rääkisin siis oma elust olust. Paar tundi üleval ja tuttu, kella 23- ajal :D
Ja seejärel magasime kuni poole 9-ni (Reede) Uni sai otsa. Siis end korda ja lillede järgi ning matustele.
Vot need on üritused, kus saad aru, miks on nii, et veri on paksem kui vesi. Nõme oli mul endal, et ma esindasin nii suurt hulka inimesi, kes ei saanud kohale tulla. Kuid teoorias inimest, kes oli lahkunule endale üks olulisemaid. Oled tänulik selle, eest kui inimene on elanud täisväärtuslikku elu ja tead, et see elu läheb edasi, ehk õige pea, küll kellegi teise näol :)
Meriti Andrusega sain tuttavaks, väga tore kuju. Ning ühel hetkel pidin järeldama seda, et kuigi mul on kogu aeg selline tunne, et ma ei tea või ei oska veel õieti midagi, siis reedel tundsin, et oskan ja tean. Mis puutub raseduse tuvastamist ja kõige üldisemat, millega inimesed tavaliselt puusse panevad. Ja seda oli kuradi hea järeldada!
Kuna me Lauraga olime hommikul otsustanud, et mina koju enne laupäeva ei lähe, siis läksime õhtul veel šhoppama ja seejärel sätt ja Maribeli juurde istuma. Kohale tulid ainult naised ja Karl.
Okei, hetkel pidin järeldama, et liiga palju Karle on viimasel ajal igal pool.
Väike jook ja seejärel Hollykasse, hea oli peo lõpus järeldada, et seekord ma vähemalt mäletasin milline klubi oli ja ei kadunud ära kuhugi, ahjaa, kui välja arvata see, et ma hakkasin vetsus Soome tüdrukutega rääkima ja siis jäin nendega konkreetselt lobisema. Tants, mida oli võimatu teha, sest terve klubi oli ainult mehi ja kui nii võib öelda, siis võõramaalaseid ja musti mehi täis.
Häiris.
Burger ja koju. Neiud tudusid ja mina maksin taksoarveid. Hommikul (laupäev) siis bussi peale ja koju. Vahepeal jäi mainimata asi mille kohta ma midagi arvata ei oska. Nimelt tuleb suhteliselt paljudest kohtadest juba ütlusi, et ma olen kuri, seda just esmakohtumisel.
Aga milleks näidata võhivõõrastele inimestele oma õiget loomust, kui sa ei tea isegi millised nad on? Kerge on teha ilusat nägu, veel kergem nägu, millest inimesed midagi ei tea. See on ehk omamoodi kaitsereaktsioon, avan ja olen nende inimestega selline, kes mulle endale ka meeldima hakkavad. (Nüüd võib nii mõnigi omad järeldused teha. Inimesed eksivad ka vahel inimestes, kes neile inimestena meeldima hakkavad.) Hoiab ehk mõttetud suhtlused ka eemal.
Eniveis, Valka jõudsin pool 3 päeval ja seejärel isaga nii kiiresti kui võimalik koju, mis polnud seekord temaga isegi võimalik. Enne nelja olin siis kodus. Kiirelt pessu, söök, sätt ja Karulasse.
Nele siis kainekaks ja kella 18-ks Raini sünnipäevale. Uni ja kõik muu nädala jooksul juhtunu oli teinud oma töö. Ja minul oli valida, kas magada ja uimerdada või panna pidu. Kelli ähvardusel, mis oli väga kole. Pidin hakkama seda viimast tegema. Viisime auto ära ja paar koksi ning see oligi kogu lugu. Kella ühest mulle aitas, baaris ka inimesed nähtud ja kojuminek (Karula).
Und ja und. Hommikul üles ja meie juurde öösel tekkinud poistega suhtlema. Kristo ja Keio küll üritasid, kuid eilne õhtune ja hommikune seebitamine ei mõjunud ikka veel. Ühel hetkel siis läksime kultuurimaja ennast koristama eilsest läbust ning poisse ei lasknud enne ära kui koht korras. Seejärel poisid koju ( teepealne vahejuhtum tõestusest, et isased ninnunännud kodanikutel on ikka rohkem võimalusi, mina sulasin koerakutsika peale ja nemad ei saanud keegi plusspunktigi :D ), ise koju sain vist 12-ks. Asjad kokku, sünnipäeva korraldust läbi rääkima ning söök ja linna rongi peale. Tartu.
Saatsin siis paar tundi tagasi kutsed laiali. Teate kui raske seda oli teha? Tuttavaid, ka häid on sadu ja siis tead, et tahad pidada sünnipäeva inimestega, kes on sulle olulised- sõbrad. Kuid tead, et tänapäeval leiab sellist korralikku sõprust suhteliselt harva. Valid, kas kaks-kolm inimest või terve pulma jagu rahvast.

Ma lähen nüüd und nautima.
Head ööd!