Reedel sai siis koolist poppi tehtud ning jälle mul vedas. Mahla ei pannud nimesid kirja.
Aga libedasõit..
KÄIGE ÄRA!
Nii adrenaliini täis ja hirmutavamat asja pole veel vist teinud. Mul enne esimest harjutust sõna otseses mõtte jalad värisesid all.
Taheti peaaegu rajalt ära saata, kuna ma sõitsin liiga aeglaselt.
"Nr. 5 kui see oli õige kiirus, siis mina olen Ameerika President jms"
Järgmine kord aeglasemalt, sest sain valesti aru.
"Järgmine kord veel nii aeglaselt sõidad, lähed rajalt minema!"
Kuid üldiselt olin väga tubli ja sain ainult kiita, mõned korrad said ikka tohutuid piruette tehtud, mis oli ÜLICOOL :)
Seal suutis mulle närvidele käia üks kutt, kes sõitis üksinda ja enda arust oli ilge ralliäss, starti sõites tegi ka pidevalt oma haake ja triftimisi ja mida kõike veel.
Üle viskas.
Koolitus läbi sai, tuli kutt mu juurde (ausalt noo ta oli ilgelt nunnu tegelikult välimuse poolest), et miks ma nii nukker olen vms. Mainisin, et tal pole õrna aimugi ja jalutasin minema. Järgmine hetk oli kutt mul kõrval ja jalutas koos minuga minema. (Olin sõidule läinud jala, kavatsesin tagasi ka jala minna.) "Kuhu me siis lähme?" Mina: "Sina viid mu nüüd koju!" Ja nii oligi.
Autosse saades, oli tal vanaisa järgi tulnud ning rooli istudes ütles, et näed kui hea leidsin endale siit naise ka...
Kõik järgnev andis aga tunnistust sellest, milline naisemees, see tüüp on.
Hea seegi, sain põhimõtteliselt maja ette. Hea, et tema seda veel ei tea, et ma hiljem avastasin, et meil on suhteliselt sama suhtlusseltskond. Laura poolt.
Nalja hakkab saama.

Hiljem tuli välja, et ma ei peagi bussi peale jooksma, vaid, et saan Taunoga (Puhhiga) koju. See, aga juhtus (kojujõudmine) 45 minutit enne mu tavapärast kojujõudmist, nii et ajavõitu polnud.
Seejärel, jamasin kodus uue masinaga, millest suutsin välja võluda Macchiato asemel piimavahu kuuma veega. Ilmselgelt ei ole ma selle masinaga sõber.
Muinasjutt õele, luba auto kasutuseks ja Karulasse minek.
Nii hea on neid alati näha.
Teine kodu.

Ehee, pajuurvad kasvavad, avastasin just aknast :)

Paar õllet ja Kat viis meid baari.
Rahvast ei olnud eriti, aga nalja sai nabani. Sai esimest korda mööda posti hööritatud ja vigast pandud korralikult üle pika aja.
Miku oli kaine ja nelja, poole viie ajal leidsime end taas Karulast.
Ahjaa, baaris muidugi oli mu jookidel mingi gravitatsioonivõime pidevalt. Kaks jooki läksid korralikult maha minemise nahka. Kolmas suudeti päästa.
Kuna Miku oli lubanud, et ta magama ei lähe, siis ei jäänud mul muud üle, kui pidin temaga koos üleval olema.
Suutsin teda siis veenda, et ma suudan üles ärgata äratuskella peale ja nii me siis magasime tunnikese, samal ajal kui mina tahtsin korralikult voodisse magama minna. Poole 8 ajal läks Mihkel ära, ja mina lendasin Rauli kõrvale tuttu.
Mingi hetk ärkasin selle peale, et Raul ütles mulle, et ma tegin õige magamiskoha valiku :D
Hommikul siis vaatasin, kuulasin poole kõrvaga "Armastust kolme apelsiini vastu" ja magada sain ehk 2-3 tundi.
Vennale linna järgi ja siis koristama ning ergsat kuju mängima, kuni vanemate lahkumiseni nelja ajal. Siis unne.
Ema pani veto baarimineku otsuse suhtes peale. Pidin neile kainekas olema. Mingi kell siis lendasin unne, kuid enne seda sain pikka ja paluva kõne Mihklilt, kes oli väga pettunud ja muidugi ka natuke purjus, et ma baari ei lähe.
Luban, et järgmine nädalavahetus pole mul vanemaid kodus ja veedan enamuse aja, kui see on võimalik, Karulas :)

Aa, siis kui ma päeval magasin, sain mingi hetk kõne ka Jaanilt, kes kas ma välja ei tahaks minna jms. Baari või Valka või kuhugi. Seletasin olukorda, baari minemise võimalikkusest ning lubatud kõnet tagasi ei saanud.

Täna ma siis luban teha omi kooliasju. Prostitutsiooni ettekannet, Psühho ideede maatriksit, Terve naise anatoomia töölehte, Vene keelt natuke juba tegin ahjaa, väitluse jaoks peab ka materjali otsima.. RT-d vaja teha.
Kui keegi ikka veel ei usu, siis on mul tõesti koolis hullumaja.

Sõidutasin siis hommikul venda bussi peale. Neiud, üritasin teid kätte saada, et Karulast läbi käia, kuid keegi ei võtnud vastu.
Vend tahtis bussi jaoks raha, võtab siis rahakoti ja küsib mu käest, et kes on Timo Tikk. Mul on nii, et mida!?
Näitab siis mulle ID-kaarti, mida ma elus esimest korda näen. Päris kaua läks aega enne kui pildi kokku panin, et kes ta on ja kuidas see minu rahakotti saanud on.
Mõni mees, vist otsib end lolliks.
Laura saab järjekordselt kõhutäie naerda, teemal Timo ja tema kadumine vist... nüüd, aga teemale Timo ja tema ID-kaardi kadumine. :D

Homme, lähen praktika osas kokkuleppima ja seejärel kiirelt Valka bussipeale, et ökosõidule jõuda.