Tuleb välja, et ma ei saa homme mitte millegagi vist koju ja ma niiiiiiiiiiii tahan.
Tunnen end hetkel väikese lapsena, kellel on koduigatsus.
Siiski tean, et see oleks selline, et olen kaks minutit kodus ja lendan Karulasse ja seejärel Lüllemäele.
Selline tunne, et kõik on seal ja mina pean siin passima.
Nõme.
Pole mitte mingit tahtmist enam.

Käisin Vendasid Urbe kuulamas siis...
NAUDING.
Ei läinud suurte ootustega kohale, mõtlesin rohkem, et saab kuulata lugusid mida ammu kuulnud pole. Asi keeras vastupidiseks, kananahk oli garanteeritud ning sügaval sisimas heaolu ja rahulolutunne.
Endalegi üllatuseks avastasin, et kontsert kestis kaks tundi, kuigi tundsin, et nad alles alustavad.

Verd ei käinud andmas. Lähen siis kui olen "ilus, tark ja osav".

Andke andeks, mulle küll meeldib see kool ja eriala, aga see koormus ja õppetöö orgunn ajab mul pea valutama.