Heiheihei.
Üks väsinud hing siinpool.
Mõtlen siin, et kui kõik tuleb, siis ta tuleb vist kõik korraga, mitte ei jaotu ühtlaselt.
Ei mäleta millal mul viimati programmi poolest nii tihe nädal oli.
Esmaspäev oli küll vaba, kuid siiski. Teisipäeval sai siis Mõniste-Varstu kandi kuttidega väljas oldud. Täna on SW. Homme Pätrisega filme vaatama. Reedel Marguse sünnipäevale. Laupäeval tahaks baari minna, kuid ei ole mõtet minna kui ma veel ei tea kas Kaisa seal on.
Ja muidugi õppida on pidevalt midagi.
Vahepeal oleks hea oma plaani juurde jääda, kuid vahepeal ka mitte.
Ehk päevane hea tuju korvab unetuse.
Eilne õhtu oli heas mõttes väga kummaline.
Meil on diil, kuid siiski suutsime tekitada teiste küsimusi "Kas te olete paar?"
Oh ei. Üleüldiselt oli kogu õhtu teistmoodi, ilmselt sellepärast, et olin otsustanud alkoholist eemale hoida. Kuid see oli osalt heas mõttes teistsugune. Vaba. Kas see on alati nii, et kui inimest natuke rohkem tundma õpid siis on asjal taas mingid konksud küljes?
Raske öelda, ehk tema juurest kaovad hoopiski negatiivsed jooned, millest sul on tegelikult väga suva...

Lendan siis nüüd on SW meetingule.
Kuid millest ma hetkel unistan?
Sellest, et saaks panna selga pidžaama ja maanduda voodis, tõmmata tekk üle pea ja tõusta hommikul.