Nii Aime käis külas ära. Väga tore ja avatud tunne oli.
Ema meenutas olukordi, mis minul näiteks polnud meeleski näitena, et miks just mina võiksin hakkama saada rasketes olukordades. Aitäh Emps!
Mõtlesin, et isa ütleb midagi mu laiskuse või viitsimise kohta, vastupidi- ütles, et ma olen suur inimene ja peaksin ise teadma milleks ma võimeline olen või ei ole.
Sain Aimelt ka suure Sample'i raamatu, mis on nii kuradi huvitav, et ma pean sellest eemal olema ja õppima, mitte seda lugema.

Aga kui sulle avatakse uks, miks mitte proovida?
Ei pea ju maja ukse järgi vaatama.
Mingi asja sain eile ka selgeks, kelle eest ma jooksen ja kellele võimaluse annan.

Mér on äge, võid arvata, et tunned teda, kuid siis tuleb jälle mingisugune uus tahk välja, mis tõestab, et pole võimalik inimest mõne kuu jooksul tundma õppida. See ei loe, et teil klapp on. :)

Kaisa, kui ma nüüd ausalt ütlen, siis on mul sulle natuke raske neid asju rääkida, millest ma eelnevalt kirjutanud olen, kuna mul on tunne, et sa ei saa aru, kui ma asju tõsiselt mõtlen ja kui mul tõeliselt sõpra vaja on. Kuid sa oled ühes asjas paganama hea, kui on vaja pidu panna, kaovad viimasedki pinged :) Ma loodan, et saame oma "kuristikust" õige pea üle. Sest olulisi inimesi ei saa niisama lihtsalt ära unustada.

Täna veedan öö Mériga, eks näis, mis sellest välja tuleb. :D