Paar päeva on tühja pandud siis niisama.
Eile ärkasin mingi 10 vist ja passisin pool päeva, üritasin kindaid kududa, millest jälle midagi välja ei tulnud. Lõpuks otsisin vanad käsitöö tunni vihikud välja. Endal ei olnud meeleski, et ma nii tubli olen kunagi olnud ja nii ilusid asju teinud. Oeh. Kõige ägedam oli avastada, et mul on vihikus täpselt selline kavand nagu ma tahan emale kindaid teha. Tuleb välja, et mu maitse polegi nii väga muutunud mingi 3-4 aastaga.
Täna sain siis kätte Lana Vallo meikimise DVD, tahtsin minna kursusele siis jaanuari alguses, aga kahjuks on see juba täis ja märtsikuust läheb veelveel kallimaks. Mõtlesin, et tellin parem DVD - targemaks saab ikka.
Vaatasin selle siis hommikul poole peale ja läksin isa linna ära viskama.
Leidsin autost mingi Wõro grillimislaulude plaadi, käisin poes ostsin uue Buduaari - ma ei tea mis värk selle ajakirjaga on, kuid mul on mingi tung seda osta pidevalt. Poest tulles plaat peale, kuna seal oli vanu klassikuid "Minu hobune" ja "Laul pistodast" jms, volüüüm kõvemaks ja kaasa üürgama.
Mis värk vanematel on, kui nad teavad, et sa sõidad koju ja ise keelavad või õigemini taunivad minu rääkimist autoroolis, siis nad helistavad just siis kui nad ise ka ilmselt teavad, et sa sõidad. Pisike peatus naabri juures, koer autosse ( kes teeb pahandust ja paneb kodust omavoliliselt plehku ) ja sõit võib edasi minna.
Alo helistas ka veel üle, et ta on maal ja võiks õhtul kuskile jooma minna. Pean kahjuks või õnneks tõdema, et see on kiusatus, täielik kiusatus, kuid ma ei soovi minna temaga jooma. Ei soovi juua.
Kerli mainis, et videod pulmast pidid olema väga naljakad, sest inimesed olid ikka täitsa joobes olnud.
Mul tekib tegelikult üks küsimus. Miks üks poiss, kes käib 9.klassis näeb täielik kompu välja, on hästi tagasihoidlik, tegeleb räigelt spordiga kuid on nii kuradima noor.
Võtaks ta jalapealt. Miinuseks on see, et poisil pole mitte mingit tantsimisoskust, mille teiseks küljeks on see, et tal on vist väga suva sellest.