nii nii.
Tahtsin tegelikult sellest rääkida, et Tartu ei ole nii suur linn kui ma alguses arvasin, või noh, ega ma ei arvanud, et ta mingi väikelinn on.
Igatahes hakkavad tekkima tuttavad näod bussi peal ja peatustes.
Tead kuhu üks või teine inimene läheb, mis tal seljas on ja tead milline ta välja näeb.
Tead, et sellel sinise triibulise kuttil on mustad raamiga prillid, ketsid kollase paelaga ja habemetüügas.
Tead, et see kõhnake naine siniste triipudega juustes, siniste saabastega, sinise mantli ja sinise kotiga - ühesõnaga täielik Avatari tegelane.
Siis näed bussi peale kui ebaviisakad võivad osad inimesed olla, üksteise suhtes. Üks ei lase istuma, teine istub oma suva järgi teise inimese asjade peale, kes on need pingi peale pannud.

Kolmapäeval käisin Kadri sünnipäeva tähistamas.
Ühikas, kohal olid Kadri, Mina, Agnes, Kadi, Maarja, Helen, Kätlin.
Niisiis jõime rummi (jah, mina ka) ja mängisime Bailat.
Mingi hetk läksime CT-sse, kus oli nagu tõsiselt igav tegelikult, sest rahvast ei olnud ja meil oli tunne, et oleme liiga kained.
Üks hetk komistasime vist mingite soome kuttide otsa, kellest üks oli väga kena, Kaj Pronko moodi, kui ma ausalt ütlen.
Saatusin jälle ekstaasi soome keelest ja nemad sellest, et mingi suvaline tüdruk oskab seda rääkida.
Mingi kell läksime ära, täpsustavalt öeldes umbes tund hiljem.
Annuga leidsime mingi hetk, et meil on palju ühist, osade inimeste mittesallimise alal.
Seda oli hea teada ja tõdeda.
Kätu tuli minu juurde ööseks.
Hommikul lendasin infotundi, mida teoreetiliselt ei toimunudki.
Kätlin oli põhimõtteliselt õhtuni minu juures.
Seejärel tuli Priit mulle järgi ja läksime Méri ja Laura ning Kareni järgi.
Ostsime vahepeal tubakat, glögi ja olime muidu toredad.
Seejärel istusime minu juures ja peksime lihtsalt vigast.
Mõnus oli.
Kõik oli täpselt nii nagu enne ja sel momendil ma tõdesin, et ma olen oma stressist või masendusest või madalseisust või mis iganes see ka oli/ on üle saamas.
See nädalavahetus jään linna (esimest korda vist kooli jooksul) ja pühapäeval emaga ja Mériga Tlna.
Täna on õhtused plaanid veel tumedad.
Hetkel istun Méri juures, umbe väss on olla, või õigemini tujutu.

Mulle meeldib inimesi vaadata.
Äge kuidas inimene lihtsalt teeb seda mida tahab ja ei mõtle.
Meeldib näiteks kuidas Suss mööda tuba/korterit ringi jalutab ja laulab suvalt kaasa.
Ma tean, et mina mõtleks enne sada korda, kas ma laulan mööda või ei.
Kuidas Méri näeb asju teisiti, ütleb nunnu ja on tema ise.

Homme on Sin City.
Täna vallaliste pidu.
Nelel on vaja õppida.


All was well.