Mina seda uskuda ei suuda, et JUBA ongi tervelt pool aastat koolist käidud.
Ning homme on viimane päev ja saab minna kaua oodatud vaheajale.
See nädal on olnud kreisi, kuid mina olen ikka olnud piisavalt laisk, et sellega kaasa minna.
Täna vaikselt imbus suurem osa jõulurahust ka minu sisse...
Viisime täna õppejõududele (muidugi meie kõige lemmikumatele) mandariine, piparkooke ja komme sussi sisse. Panime väikese kaardi ka juurde, et lemmikud teaks, kes päkapikkudeks on.
Pärast seda organiseerimist, organiseerisime end Lastekliinikusse või haiglasse, kus meisterdasime päkapikke, sõime piparkooke, kuulasime jõululaule ja mängisime väikestega, kes on praegusel ajal haiglas. Kuna me olime jõudnud kokkuleppele, et igaüks annetab nii palju kui ta ise õigeks peab vajalikke tarvikute hankimiseks, siis tuli välja, et meil on väga helde südamega inimesi, sest asju saime rohkem kui raha eest vaja ning ülejäänud annetasime Lastefondi.
Seejärel läksin Indigolaste konterdile. Parim asi üle pika aja. Ausalt.
Soovin, et nad juba uue plaadi välja annaks, sest neil on nii palju häid uusi lugusid.
Ühe sõnum meeldis mulle väga, kuid kahjuks kuna see oli uus laul, siis mulle ei jäänud see meelde :S
Johannes oli siis trummide taga ja ei paistnudki nii enesekindel ja nn ilus kui telekaekraanilt.
Praegusel hetkel siis põhimõtteliselt pakin asju, et isa saaks homme nad korterist ära vedada, vaid selleks, et mina saaks paar nädalat rahus maal olla ja õppida. Seda esimest ei toimu kindlasti, mistõttu on ka teine tegevus häiritud.
26 jaanuar tuleks võrrelda surmaotsusega.
Kui juba RT tööd on selline ajusurm, minu jaoks vähemalt, siis mis saab olla paremat anatoomiast ja füsioloogiast?
Imetlen Mérri, kes on suutnud selle tiheda nädala jooksul blogida ka veel.
Mina olen ainult maganud.
Homme on ökoloogia. Ausalt ma alles jõudsin koju ja ma pole midagi õppinud. Ilmselt loen hommikul ainult loengumaterjali veel korra üle, sest essee jaoks korra juba lugesin.
Ma suutsin oma vanaema sünnipäeva ära unustada. Õnneks tuli viimasel hetkel meelde.
Laupäeval siis pulma. Proovisin hommikul kleiti millega ma minema peaks, kuna mul oli tiba probleeme luku ära rääkimisega, et ta end kinni pitsitaks. Nüüd ta võttis isegi vedu :)
Sus tegi mu päeva lõpu ka heaks. Avastasin, et ta on mu blogi üles leidnud, leidsin nüüd tema oma ka, või õigemini tema kolm blogi. Millest viimane meeldis mulle väga, see mis räägib omadest inimestest. Kahjuks ma inimesi eriti ei tunne kellest seal kirjutatud on, kuid hea on tõdeda, et neil on olemas selline sõbranna nagu Susanna, kes neile endile ka nende häid külgi näitab.
Kuna mul on originaal lause meelest läinud, siis üritan midagi tuletada.
"Kui ma saaksin anda midagi erilist, siis annaksin sulle võimaluse näha kui eriline sa oled!"