See SW mõjub juba praegu.
Erinevaid asju üritan sisse juurutada ja ära teha, et kergem oleks.
Eile sain Alice'iga kokku, tohutult positiivne ja tegus inimene.
Sain väikest šokiteraapiat.
Miski pole mitte midagi minu eneseusus kahandanud.

Tunnen, et minu tehtud otsus on õige, kuna ma ei mõtle ainult ühest kindlast asjast, vaid "näen" jälle maailma.
Kirjutan loengutes, mitte ei saada neid mööda. Kuulan.
Ja üleüldse naudin.

Täna bussi peal nägin tohutult soliidseid, kuid samas nii armsaid vanamehi, kellel olid mantlid seljas ja kaabud või soliidsema väljanägemisega mütsid peas. Siis ma hakkasin mõtlema, et kui vähe neid tegelikult on ja kui palju on vanamutte ( vabandust väljenduse pärast ) meie ümber. Ning miks need mehed näevad välja just sellised ja kuidas nad on nii vanaks elanud. Siis tuli meelde seos kõrghariduse ja vanaduse vahel, mis meestel uuringute järgi tõstab keskmiselt 13,5 aastat elueale juurde. Nad nägid enam-vähem kõik välja sellised, et nad võiksid vabalt olla professorid või õpetajad.

Luban, et teen täna omad asjad ära, kuid hetkel lähen teen väikse uinaku, et leevendada juba teist päeva kestvat peavalu.