esmaspäev, 7. juuni 2010

Üks.

Positiivne mõtlemine on kõige alus!?
Ma ei suuda sellel kõigega veel ära harjuda.
Taas on nii, et mina nagu ei suudaks anda inimestele seda mida nemad mulle annavad.
Ma loodan, et see mul jälle ülepea ei kasva.
Loodan, ja kuidas veel.

Miks mulle ei meeldi lilli saada?
Kohe seletan...
Tegelikult meeldib, kuid ei meeldi kui neid tuuakse mulle kohta, kus ma neid sama ilusana edasi ei saa näha ja nad mul terve päev on tüliks kaasas.
Selline asi juhtus täna.
Ma ei saa tõepoolest saadud väga ilusast lillest rõõmu tunda kui ma 10h hiljem koju jõuan ja see on ära närtsinud sellest, et ta pole juua saanud ja on pidanud mul terve päev otsa näpu otsas olema.
Pff.. kellele ma seda üldse siin räägin.
Elan ilmselt välja ennast lihtsalt.
Mitte, et see mulle midagi ei tähendaks.

Olen väsinud, emotsioonid laes.
Vabandan.

Täna sai Tartus käidud ja üldse ma kärutan viimasel ajal autoga kahtlaselt palju ringi.

Ahjaa, põhimõtteliselt sain endale lõpuks oma toa, mis on täielik läbikäiguhoov, aga mis sellest. OMA TUBA. Jälle.
Arvuti kupatati välja ja vend ei sega õhtuti mu und seal istumisega.
Oh Joy! :)

Mul on hea meel näha, et kõik tegelikkuses laabub.
Ema muretseb kolm tundi pärast kohtamist kahtlaste sõbrannade ja paistes põse pärast.
:)

Kommentaare ei ole: