Mul on hea meel, et on olemas Indigolapsed, kes mind kodus lihtsalt niisama toredusest tantsima panevad ja kui aju kokku jookseb oskavad nad selle alati "restarti" tegema panna.
:)

üks suur ja jube sõna:
NÄRV

Üks kõiksus

Mõne elu sisse mahub päris mitu elu
kuid mõni omagi ei oska elada
ja pildialbumisse mahub kogu minu elu
kuid mõnes pildis siiski julgen kahelda

ma mõistsin miskit täitsa mõistlikku
et mediteerima ei peagi kui ei taha
ei peagi paastu ega söögipalvet pidama
ja kui sa soovid siis võid saata kõik sa aia taha

üks kõiksus
kõikide ja kõige vahel
üks kõiksus
on see koht, kus elame
üks kõiksus
on mul ausalt sinu suhtes

ja ma loodan et ka sinul on täitsa ükskõik
kes ma olen või mis ma elus teen
ja kui vahel eksin, siis pea meeles sõber – ka mina olen alles teel

kuid ma kuulsin täna miskit enne kuulmatut –
et elada ei saagi kui ei taha
ja kui ma ühe olen kõige sisse ära kaotand, tean kõik on alles veel

Indigolapsed. :)

Käisime täna Pauliga õpetaja Vesta Leesalul külas.
Hinges on rahulolu ja heameel, et ma sain tema õpilane olla vähemalt needki kaks aastat.
Üleüldse on kõik täna kuidagi tore ja hea.
Valutasin südant oma rahvariide mustritega lõpuriiete pärast, selgus, et need näevad tohutult vinged välja! :)

20.04.2010, Lõpukella kõne.

Tere, täna kõlab meie jaoks viimast korda koolikell. Ning minul on aega sada kaheksakümmend kolm sekundit , et väljendada oma mõtteid ja seisukohti gümnaasiumi lõpetamise kohta.

Leiaks mõne sõnakõlksu, mis kolm aastat tabavalt kokku võtaks… Ma ei leia ühtegi sõnakõlksu… Tühja kah, teised võivad hiljem mind tsiteerida.

Meie gümnaasiumistopper hakkas tiksuma 31. märtsil 2007. aastal. Aulasse kogunesid Võrumaa põhikoolide lõpetajad. Finišeerimine sõltub lõpueksamitest. Ruudulist lippu näeme kõigest kahe kuu ja kahe päeva pärast. Head spurti!

Kes meist poleks lugenud päevi kooliaasta lõpuni? Aga kes meist loeb päevi kirjandini? Õige. Täpselt minu mõte. Vihma käest räästa alla.

Üheltpoolt jätsime eile hüvasti rutiiniga. Hüvasti, rutiin! Sa saatsid meid kaks aastat ja kaheksa kuud. Kas me jääme igatsema hommikust garderoobi lõhna? Mul olid jänkuga sussid! Kas me jääme igatsema esimest vahtralehega kooliparklasse sõitu? Mu Opel jäi terveks! Kas me jääme igatsema klassidevahelist sõbralikku rivaalitsemist teemal : „Kes on parim?” Meie kõik. Kas me jääme igatsema…

Teotahtelisemad ja motiveeritumad näod jäid aastate lõikes samaks. Üksteist õppisime paremini tundma jalgpalliväljakul, kus selgus, et vihma ja mudasegune vutiplats ei anna mitte ainult siledat näonahka vaid ka suurepärase meeskonnatunde. Meeldejäävad hetked veetsime rebaste ristimist ja õpetajate päeva ette valmistades ja läbi viies.

Kõik siinviibijad teavad, mis toimub täiesti keskmise abituriendi peas. Te ju teate!? (Tühjus!).

Kallis õpetaja! Kirjutan sulle esimest korda. Ma tahtsin sulle öelda, et vahetevahel lapsed kiusavad neid keda nad väga armastavad. Iga õpilane on natukene õpetaja nägu. Meil on neljakümne üheksa õpetaja näod ja iseenda kordumatu pilk.

Aitäh teile!

Tänan abituuriumi nimel töömehi, koristajaid, garderoobitädisid, ning kokatädisid, kelle ennastunustav kokkamine aitas meil püstitada isiklikke sprindirekordeid.

Tänan kuulamast ja head põrumist!

Naised joovad mehi ilusaks, mitte vastupidi.

Ühte võin ma öelda, 19 tuli vingelt - politseiga! :D

Kaisa, aitäh, et sa olemas oled!
:)

Ma olen jälle endale niiiii vasturääkiv.
Ja ausalt mul oleks neist teistest kuttidest jumala suva.
Kaisa, sa ju mäletad kelle nime ma sulle reedel kõrva sosistasin, kellega ma tegelikult tahaks koos olla.
Ta on mõistatus ja ta on litsmees jms..
Ja ilmselt ma üritan tema venna ja sõpradega suheldes kuidagi end samasse seltskonda saada vms.
Kuigi ma tean, et seal midagi oodata ei ole.
Imelik, eks.