The Smiths on hea.

Mäest üles, mäest alla.
Mul on kõigest kõrini ( Again! ).
Koolist, inimestest ja unenägudest ning mõtetest, mis mind päevast päeva painavad.
Homseks vaja inka kõne teha, MA EI TAHA TEHA SEDA!!!
Kooli lõpuni, st viimase koolipäevani on veel umbes 46 päeva.
Ma tean küll, et kõik räägivad, et kooliaeg on elu parim aeg.
Usu, ma usuksin seda, kui ei peaks mingeid koduseid töid tegema.
Ma naudiks seda nagu täiega.
Praegu mõtleks ainult igast võimalusi, et poppi teha, et ei peaks minema.
Kuid kodus on ka igav istuda.
Kogu aeg ainult maale tahan.
Kuigi seal pole ka nagu midagi kodust.
Privaatsust pole, ema prindib asju välja hommikul kell 8, kui mina näen kõige parimaid unenägusid.
Kui sürr saab selline asi olla, et armud enda väga kaugesse sugulasesse?
Noo, minuga juhtus nii.
Kahjuks või õnneks ainult unes.
TRST.
Selline mässav tunne on sees.
Vanemad kaheks nädalaks ära lähevad, siis saavad kõik tagasi.
T*ra!
Ma nutsin unes, sellepärast ma praegu ei nutagi, kui kõik üle pea kokku jookseb!?
Hetkel tuleb meelde lihtsalt üks kuradima hea lause:
"Paku banaani, mind üldse ei huvita!"
Punkt.