Noo mida..
PANG
PANG
PANG.
Kool homme..
Pointless.
Ma ei taha, omadega nii sassis ja endast väljas.
Hea meelega manaks haige inimese näo ette ja ütleks, et ma ei lähe.
Eelmisel aastal seda ei juhtunud kordagi, sest kooli vedasin ma end isegi haigena.
Ma pole veel valmis naasma "Maailmasse" mida ma ei salli.
Ma eemaldaks kohe vist enda eelarvamused inimestest, see on lausa paranoiline.
Teiseks eemaldaks kodused tööd.
Ja vahetaks koolisüsteemi.

Motivatsiooni palun.
Praegu magaks lihtsalt voodis ja lahendaks oma liiklusteste, arvestamata
seda, et endal on kaks inka kursust puudulikud puhtalt laiskuse pärast.

Ilmselt on mul tuju jälle hakata heidiku elu elama, keegi ei sega, keegi ei piina ja siis kui juhtubki
siis närvitsed ja karjud ta peale.
Ausalt ma tahaks lihtsalt nutta, kõik need asjad mis mind vaevavad endast välja.
Miks mul on selline tunne, et ma ei ole võimeline mitte millegagi hakkama saamiseks.
Mul on vähesed eesmärgid, mida ma tõeliselt tahaksin ellu viia.
Need pole apsull seotud selle haridusega mida on mul võimalik saada gümnaasiumis.
Poolteist neetud aastat veel.
Ja miski pole enam endine.
Kõik kasvavad suureks.
Istun kodus selleks,et õppida..
Ja kuhugi ei lähe, selleks, et õppida.
Küsimus on selles, et miks mul siis asjad korras pole?
Sellepärast, et ma jätan kõik viimasele minutile ja ei leia rõõmu selles mida ma teen.
Kes kurat mõtles välja nii totaka hariduse saamise süsteemi.
Ma tahan naasta sinna, kus ma kaotasin selle miski...