Hea, et on olemas inimesi kes mõistavad poolelt sõnalt...
(Kärdu)

..Või poolelt näoilmelt.
(Ardis)

Kahleen-Ray.

To Kriisu.

Kas nüüd just laisaks, aga kirjutamisega ma enam ei suuda lihtsalt ennast vaevata.
Võib-olla pole midagi põnevat juhtunud mu elus..
Või siis hoopis olen nii paljud asjad endale selgeks mõelnud.

Aga, et täna ma siis kirjutan vist.
Poistega olen viimasel ajal sõbraks saanud, just sõbraks.
Sest rohkem ma ei taha, minu jaoks on vist kuti teema ammendatud.
Ardisega käin jooksmas/rattaga sõitmas, sõlmin kihlvedusid Tristani ja Isolde kohta.
Kiisuga käin sõitmas, võin uhkusega öelda, et sõitsin neljapäeval ja reedel kokku üle 80-km-i.
Joss käib juba peaaegu minu pool maal. PEAAEGU nii umbes 2-6 km jääb puudu viimasel ajal :D
Eile hääletasin jälle koju, viimasel ajal teen seda jube tihti (minu jaoks on kord nädalas ka tihti; mina, kes ma varem ei hääletanud) jõudsin peaaegu Saru Lauatehaseni, kõndisin Harglasse, kuhu oli vähemalt 5 km ja külastasin Hargla Kooli, kus mul oli kummalisel kombel tollel õhtul jube palju tuttavaid peale Jossi, Ardo ja Aivari.
Õues on muru mega kõrgeks kasvanud, pean ilmselt varsti niitma minema :D
Aam, eile käisin juuksuris, kella ühe ajal läksin hääletama tee äärde et Valka saada kella kaheks..
Ütleks,et suht viimasel minutil läksin, arvestades Võru-Valga maantee liiklustihedust (mis on olematu)... saingi auto peale, minu õnneks või õnnetuseks osutusid need Jehoova tunnistajateks.
Mulle tundus arusaamatu kuidas üks tõeliselt ilus naine sai mulle sellist arusaamatut juttu ajada, mängisin kaasa, olen siiski tolerantne (veel olen vist :D ) ja kuulasin ära mis neil öelda on, rääkisin kaasa mida mina neist asjadest arvan, kuid rääkides surmast, et kodukäijaid, vaime vms pole olemas ja inimesest ei jää midagi järgi pärast surma ma nendega kahjuks ei nõustu.
Märgiks ära, et kolmapäevast olen Elvas selle aasta noorte leeritatavate "Isonen" ( soome keeles suur/suurem) et siis nende õpetaja või midagi sarnast.
Kuu aega peaaegu kooli veel.. Ma ei jõua enam seal olla...
Lihtsalt, tahaks mõned asjad korda saada, tahaks mingit rütmi või tasakaalu leida.
Ma olen leidnud endas üles ka need vead mida ma olen teinud.
Eelmine laupäev käisime Erika, Stefi, Janari ja Martiniga Riias, tegelt idee poolest oli tore, kuid tundsin ennast tiba nagu viienda rattana vankri all. Ja ma tõesti ei tea miks, kõige meeldivam ja toredam asi oligi tegelikult öösel Martini ja Janariga enda toas lihtsalt rääkida, kõigest.
Poiste ja tüdrukute erinevustest, meist endist, seksuaalsusest... millest kõigest veel.
Mingi teema lõi mingi hetk üles ja siis ma küsisin neilt midagi ja ma ei mäleta enam mida, kuid Janar vastas mulle, et kas ma tõesti tahaks endale suhet.. Ja millisekundi jooksul suutsin ma järeldusele jõuda, ma ei taha.
Inimesed võivad minust küll viimasel ajal valesti aru saada, kuid ma vähemalt tean mida ma tahan. Või kui ei tahagi siis tean, et ma nii ei teeks.
Tahan äkki saada kunagi ämmaemandaks või minna disaini või politseikooli õppima.
Kindel olen selles et kindlasti lähen sõjaväkke, maksku mis maksab.
Suvel tööle, et autokooli jaoks ja auto jaoks raha teenida.
Idee on vähemalt hea, iseasi kuhu mul see raha kõik läheb.
Vennaga on ka head plaanid, pärast kooli lõppu läheme mõlemad Tartusse, hangime kolmetoalise korteri ja elame koos nagu hea õde ja vend kunagi.
Isa piinan hetkel autosõiduga.
Kuid ta on väsinud.
Unes oli mul armastus, kuid las ta oli ja las ta lõppes abieluettepanekuga, kuigi mu nimi oli Kahleen-Ray (?).

17.

Egas just iga hommik maasikatega äratust pole :)

Nutan, üks kahest kas kõikide inimeste lihtsad soovid mõjuvad mulle nii hästi või siis on jube koduigatsus, Sest seal olin ma just 4 head päeva.

"I hope he is an ended chapter of my unpublished book."

Vahepeal tuleb mõni mõte, siis see jälle kaob.
Mul on hetkel sügavalt ükskõik kõigest, sest sügavalt sitt on olla.
Vahel tuleb mõte, et ma sõltun teiste tegevusest.
Kas keegi tuleb mulle külla või ei, siis ma üks kahest lebotan teleka ees või ei lähe lihtsalt magama neid oodates.
Peaksin selles suhtes rohkem egoistlikum olema ja lubadusi mitte kuulama, sest pooli nagunii ei täideta.
See tähendab seda, et kui keegi lubab tulla.. aga mina mõtlen magama minna siis ma lähen magama ja pigem magan ja lasen tal ennast äratada, kui passin teda oodates tühja mitte sittagi tehes.

Kujutage ette, ma ei viitsi enam kirjutada.
MA ei viitsi ka enam teiste blogisid lugeda.
Teised huvid ja teised sihid.
Jätkem vist halb seljataha ja leidkem hea?

Ma hakkasin üks päev mõtlema nendest inimestest,
kes on vaiksed kui hiired, neid ei märkagi.
Meie klassi on üks tüdruk, keda tõesti ei pane tähele.
Keegi ei pane tähelegi kui ta puudub, või et kas ta üldse tunnis viibib.
Ma ei näe teda mitte kunagi kellegiga suhtlemas,
õpetajad käivad temaga rääkimas, et ta ikka midagi aru saaks.
Ja kui tööd halvasti lähevad.
Seljataga kõik tegelikult mõnitavad teda.
Millegi pärast tunduvad sellised inimesed jube nõrgad, et nad ei tee mitte midagi
selle heaks, lihtsalt taluvad tuima pilguga.
Siiski, on nad minu jaoks ühed tugevaimad inimesed ja ma imetlen neid.
Nad ei näita midagi välja, istuvad sama tõsise näoga edasi nagu alati.
Päevast päeva, nädalast nädalasse, kuust kuusse ja isegi aastast aastasse.
Minu jaoks on nad teistest tõusikutest tugevamad.
Nendest tugevamad, kes ennast kehtestada oskavad.


Ma vist suutsin oma uurimustöö teema ümber mõelda..
Kummaline nagu ma juba kord olen..

Ma ei viitsi enam.
Vanematega olukord veel hullem, kui tavaliselt.
MA ootan suve, kuna ma tööle saan ja enda eest tiba rohkem vastutama võiks hakata.

Ma võiks öelda küll, et mehed on maakad, aga..
..mõned lihtsalt oskavad neid õigeid nuppe vajutada, kui teised mölakateks osutuvad.
Hull nädal, peaks mainima..
Mäletate veel.. Nele oli armunud vist..
Hah, nii ruttu see käiski..
:D
Selles suhtes et nüüd läheb nädal, paar või isegi paar päeva ja ma olen raudselt jälle kellegis "sees".
Analüüsimist ei toimu peaaegu üldse, ma lihtsalt tean mida vaadata.. vähemalt alguses.

See nädal õpetas, et isegi eksid ja võhivõõrad on head.
Ja, et kui sa mõtled "ei" ja ütled "ja", siis kokkuvõttes tuleb see ikka välja "ei", sest su keha lihtsalt ei tööta vastavalt lausutud sõnale.
Aga siis kui mõtled "ja", siis tuleb "ei" ja hakkadki rohkem tahtma.
Loogika.

Ma võin ikka naeruväärselt tobe olla, mingit kutti ikka ei saadaks ju kodust raudteeni?
HALLO!?

Kirjeldaks auto aknaklaasi millest on vaja läbi näha, et sõita, kuid.. see on nii udune ja jääne jms, mõnest kohast on kõik sulanud ja selge,teisest kohast vajab veel tööd ja aega.

Ohoh, minu leheküljel on täna ju sünnipäev :)
Ilusat esimest aprilli kõigile ;)

Aga tegelt ma ikka siiamaani suudan meestes pettuda, jube millised maakad nad ikka olla võivad.
:D