Kõik laabub,
ja iga päevaga ühe rohkem.
Mul on tõesti kahju inimestest,
kes täna üritasid olla tõesti ja head ja toredad ja ilmselt siis ka sõbrad
ja tõesti pigutasid, et võtta mu käsi ja raputada seda üles alla ja öelda,
"Head sõbrapäeva!", või teha seda sama asja kallistades.
Mina jäin neile kahjuks lolli näoga otsa vahtima.
Tunnen süümekaid.
Kuid ma ei saa midagi sinna parata
kui mulle ei meeldi see "toreda"alatooniga ( loe: Võltsi alatooniga) päev.
Heh, vene tunnist alates muutus tuju alles heaks.
Jefimps andis vanad tekstid, mis olid nähtavasti inspireeritud tema vanadest õpilastest :D
Nagu näiteks Kristi, Lauri ja Henri.
Ja ma sain päris hea kõhutäie naerda, nende lausete pärast. :D
Peale kooli käisime Katariinas söömas.
Õigemini ma juhtusin sinna sööma.
Siis tuli Johh mu juurde, tšillisime niisama ja jõime "Meie" teed.
Kirjutasin oma tekstiõpetuse proosaluuletuse valmis.
MA olen raudpolt kindel, et see pole selline nagu Leesalu tahab, et see oleks.
Kuid see on minulik.
Ja pikk.
Mis on minulik.
Lugesin Johhile kõvasti, ette ja alles siis mõistsin mida ma sinna kokku olin kirjutanud.
Esimene kord nii.
JA see oli täielik müstika.