Halooooooo.
Eile oli pettumusteks.
Täna oli pettumusteks.
Ahh tühja kah, sitta sellega.
Mulle meeldivad kiirelt muutuvad plaanid.
Ja juba ma olingi täna õhtul paar ilusat tundi lammutamas korterit,
milles ma väga tõenäoliselt kunagi ei ela.
Seintel oli tapeet aastast 1970 ja seda oli nii umbes 6 kihti.
"ÜLIMÕNUSALT" tolmune oli pärast olla.
Märkasin, et ma pole ainus kes remonti teeb ( kui tapeedi maha kiskumist saab remondiks juba nimetada).
"Õde tuli koju!"
Üks positiivne lausegi mu monotoonsesse päeva.
Mul on jumala savi kui palju vigu mul tekstis on, võtke teadmiseks et etteütluse sain "4" ja ma pole üldse uhke selle üle.
Vahepeal ma soovin, et Leesalu oleks mu klassijuhataja.
AGA EI, ta ju pole, ikka veel on see Kenk, kes mitte sittagi ei tee ja vingub riigikaitse poole üle ( mis siis, et ma humanitaar Still olen ).
Mõttetu.
Ma kaon ka siis ära, kui see "moodi" on tulnud.
Ja vot ei räägigi ja vot olengi vaikne.
Ja käin riides nagu tahan ja vot kannangi pipi-patse koolis.
On Probleem või?
Mul pole.

Nagu ma ütlesin, Pettunud tänaste ja eilsete "ei´de" pärast.